Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise eesmärk on pakkuda ühekordset võimendust oluliste muutuste saavutamiseks Eestis. Struktuurifondide rakendamist reguleerib Ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide rakenduskava. Aastateks 2014–2020 loodud rakenduskavas oli määratletud 17 prioriteetset suunda, mille kaudu toimus rakenduskava meetmete väljatöötamine ja elluviimine. Käesoleva hindamise fookus on prioriteetsel suunal 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“. Prioriteetse suuna elluviimise eest vastutas Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ning seda toetati Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ja Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF).
Prioriteetse suuna all oli seatud kuus eesmärki:
- Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine;
- Õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate õpetamispädevuse parandamine, et rakenduks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigil haridustasemetel ja -liikides;
- Kasutusele on võetud kaasaegne ja uuenduslik õppevara;
- Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv üldhariduskoolide võrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades;
- Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust;
- Kutse- ja erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaal on suurenenud, inimeste elukestva õppe võtmepädevused on paranenud ning suurenenud on nende konkurentsivõime tööturul.
Uuringu eesmärk oli hinnata ÜKP fondide rakenduskava 2014–2020 prioriteetse suuna 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ tulemuslikkust ja mõju. Hindamisse olid hõlmatud kõik ÜKP rakenduskava prioriteetse suuna 1 raames seatud eesmärkide all rakendatud HTMi meetmed.
Uuringu kogu prioriteetset suunda kokku võtvad järeldused
(temaatilised ehk prioriteetse suuna eesmärkide analüüsi järeldused ja poliitikasoovitused on leitavad uuringu lõpparuandes)
- Hinnatava prioriteetse suuna eesmärkide raames läbi viidud tegevused on valdavalt olnud tulemuslikud, kuivõrd eesmärkide väljund- ja tulemusnäitajad saavutati nelja eesmärgi puhul kuuest. Samas ei peegelda väljund- ja tulemusnäitajad alati väga täpselt eesmärkide sisulist saavutamist.
- Üldjoontes võib öelda, et Euroopa Liidu (EL) toetusmeetmed on ÜKP fondide rakenduskavas seatud eesmärkide saavutamisse panustanud. Mõnede eesmärkide puhul on toetusmeetmete mõju muudest vahenditest rahastatud meetmete kõrval selgemini eristatav, nt kaasaegse õppevara arenduses (eesmärk 3) on hariduslike erivajadustega õpilastele ja toimetuleku õppetaseme õppijatele suunatud õppevara alates 2017. aastast arendatud vaid EL struktuurivahendite toel.
- Ka ettenägematud tegurid, nagu COVID-19 pandeemia, avaldasid prioriteetse suuna eesmärkide saavutamisele mõju. Pandeemia kiirendas paljusid meetmetega seotud protsesse ja muutis hoiakuid, nt seoses digiõppevara kasutamisega, aidates eesmärgi suunas liikumisele kaasa (eesmärk 3).
- Võrdsete võimaluste edendamisele meetmete planeerimisel saaks rohkem tähelepanu pöörata.