Tegevusvaldkonnad

Valdkondadevahelise sünergia esiletoomine on Praxise üks suuremaid tugevusi,
kuna meie eksperdid katavad olulisemaid sotsiaalmajandusliku arengu teemasid.

Haridus

  1. Õppe ja tööturu sidususe suurendamine
    Nagu paljudes teistes riikides nii on ka Eestis üks probleeme see, et meil ei koolitata piisaval hulgal ning selliste teadmiste ja oskustega inimesi, nagu tööjõuturg vajab. Samal ajal napib haridussüsteemis sageli teavet selle kohta, mida tööandjad õppe sisult ja omadustelt parasjagu ootavad. Oma tegevusega aitame kaasa sellele, et hariduse ja tööturu poliitikakujundamine oleks omavahel seostatud ja tulemuslikum. Peale tööturu vajaduste arvestamise on väga vajalik luua võimalused individuaalseks eneseteostuseks ja mitmekülgseks arenguks, mis omakorda toetab ühiskonna sidusust.
  2. Õpetamise kvaliteet
    Õppijate omandatud teadmised ja oskused sõltuvad suuresti sellest, kui pädevad on nende õpetajad. Õpetajate õpetamisoskuste teema on muutunud järjest tähtsamaks, sest aine- ja valdkonnateadmiste kõrval saavad üha vajalikumaks õppijate ülekantavad oskused, mis võimaldavad neil kiiresti muutuvas maailmas hästi toime tulla. Õpetamisoskustele tähelepanu osutades soovime kaasa aidata sellele, et tööandjate, õppejõudude ja õppurite rahulolu hariduse kvaliteediga suureneks, vastutus tulemuslikkuse eest jaotuks kõigi poolte vahel ning väljalangevus õppe eri tasemetel väheneks.
  3. Võrdväärne ligipääs haridusele
    Erineva taustaga õppijate võimalused pääseda ligi nii formaalsele kui ka mitteformaalsele õppele, osaleda õppes ja lõpetada haridusasutus tulemuslikult ei ole sageli võrdväärsed ning nad kogevad oma õpiteel mitmesuguseid takistusi. Arvestades Eesti inimvara piiratust ja demograafilist olukorda, on eriti oluline, et igale õppijale oleks tagatud võimetekohane õpe ning et õppimist ei takistaks ebamõistlikud tegurid, mida ta ei saa mõjutada. Aitame kaasa sellele, et võrdväärsele ligipääsule osutataks piisavat tähelepanu (seire tähtsus) ning poliitika kujundamisel arvestataks eri taustaga inimeste eripära ja huve.

Partnerid

Majandus

  1. Teadmispõhise ja piirkondlikult tasakaalustatuma ettevõtluse arendamine
    Riigi senine tegevus on keskendunud eelkõige suurematele ja innovaatilistele eksportivatele ettevõtetele, ettevõtluse arengut mõjutavad märkimisväärselt aga ka väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd). Kui arendada ettevõtlust väljaspool suurlinnu tegutsevate VKEde tulemuslikuma toetamise kaudu, vähendaks see piirkondlikku tasakaalustamatust. Lisaks eeldab arenev majandus ettevõtlikkust ja ettevõtlikke hoiakuid. Ehkki ettevõtlusaktiivsus on Eestis üsna heal tasemel, on endiselt probleemiks vähesed ettevõtlusoskused. Neid tuleks arendada ja tugevdada.
  2. Majanduse ja majandussektorite konkurentsivõime kasv
    Eesti majandusarengu põhitakistusteks on saanud ettevõtete vähene tootlikkus ja ekspordivõime ning kvalifitseeritud oskustööjõu puudus. Üks tootlikkuse kasvu pidurdav tegur on hariduse sisu – töötajate oskuste ja teadmiste – mittevastavus tööturul nõutavale. Samuti sõltub Eesti oma väiksuse tõttu välisturgude arengust, mis loob pideva vajaduse analüüsida ja hinnata väliskeskkonna muutunud tingimuste mõju. Oma tööga soovime aidata kaasa majandussektorite siseste struktuurimuudatuste tekkele ja pakkuda tuge majanduspoliitiliste lahenduste leidmisel.
  3. Riigi raha tõhusam kasutamine ja maksumuudatuste mõju arvestamine
    Eelarve kulutused ja maksusüsteemid on pidevas muutumises, sest inimeste eelistused avaliku sektori pakutavate teenuste ja poliitiliste valikute suhtes muutuvad. Maksusüsteemi mõjutavad ka välisriikide maksupoliitilised otsused. Oma tööga aitame leida viise ja teha otsuseid, kuidas kasutada riigi raha tõhusamalt ja mõjusamalt. Samuti pakume välja lahendusi, kuidas maksude ümberjaotamine soodustaks majanduskasvu.
  4. Jätkusuutliku arengu tagamine ja ressursside säästlikum kasutamine
    Üha tähtsam küsimus on see, kuidas tagada jätkusuutlik areng, mis rahuldaks praeguse põlvkonna vajadusi, seadmata samal ajal ohtu tulevaste põlvede huve. Et ressursid on piiratud, tuleb õppida neid tõhusamalt kasutama. Seni on silmas peetud eeskätt loodusressursse, kuid tasakaalus ressursikasutus hõlmab peale nende ka sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Oma tööga aitame kaasa sellele, et looduskeskkonda mõjutavate kaalukate otsuste tegemisel arvestataks sotsiaal-majanduslikku mõju ning et selle tulemusena kasutataks ressursse säästlikumalt ja leviks ressursitõhus mõtteviis.

Partnerid

Riigivalitsemine ja Kodanikuühiskond

  1. Vabaühenduste võimekus ja mõju
    Aktiivsed ja hoolivad kodanikud ning nende ühendused ja võrgustikud on demokraatliku, avatud ja sidusa ühiskonna üks peamisi tagatisi. Vabaühenduste suutlikkus pakkuda lahendusi ühiskonna ees seisvatele probleemidele sõltub nende võimekusest ja jätkusuutlikkusest. Eesti vabakonda iseloomustab küll hea seadusandlik keskkond, koostöö ja taristu, kuid endiselt vajavad arendamist organisatsioonide tegutsemisvõime ja finantssuutlikkus. Arendada tuleb ka vabatahtliku tegevuse ja vabaühenduste eestkoste tugistruktuure. Sellele tegevussuunale panustamise tulemusena mõjutame probleemide tõstatamise, uuringute ja poliitikasoovituse abil kodanikuühiskonna tegevuskeskkonna arendamist.
  2. Avalike teenuste osutamise areng
    Senisest aktiivsemalt tuleb Eestis arendada sotsiaalset innovatsiooni ja ettevõtlust ning teenuste delegeerimist, et kodanike ja avaliku sektori koostöös luua ühiskonda edendavaid optimaalseid lahendusi. Eesmärk on avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus. Toetame avalike teenuste osutamise arengut just teenusepakkujate, kodanike ja vabaühenduste koostööd analüüsides. Soovime oma tööga panustada ka laiemasse valdkonna arendamisse alates probleemide tõstatamisest kuni poliitika mõju hindamiseni, et võetaks kasutusele uudseid ja elujõulisi lahendusi.
  3. Ühtne ja tõhus valitsemiskorraldus
    Oma tegevuse tulemusena mõjutame valitsemiskorraldust, osaledes mitmesuguste kontseptsioonide ja arengukavade loomises, tervikliku poliitikakujundamise ja kaasamise võimekuse kasvatamises. Oluline tegevussuund on avatud e-valitsemise teemal arengutoe pakkumine ning valitsemise läbipaistvuse kasvatamine, muuhulgas meie enda arendatud e-lahenduste kaudu.
  4. Üleriigiliste eesmärkide saavutamist toetav riigi personalipoliitika
    Inimeste arendamine on hea valitsemise nurgakivi, sest riigi palgal oleva tööjõu kvalifikatsioonist ja võimekusest sõltub riigi suutlikkus. Soovime panustada nii riigi kui ka tööandja personalipoliitika kujundamisega seotud algatustesse, samuti personalipoliitika elluviimise meetmetesse, sest Eestis tuleb veel lahendada hulk personalipoliitika sisulisi küsimusi. Samal ajal on tarvis asuda osas personalijuhtimise valdkondades konkreetsete tegevuste juurutamise juurde.

Partnerid

Tervis

  1. Tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus ja strateegiline juhtimine
    Eesti tervishoiusüsteem ei ole praeguste prognooside valguses jätkusuutlik ja selle saavutamiseks puudub selge strateegiline plaan. Tervishoiusüsteemi eri osi on juhitud liiga isoleeritult, mistõttu ei ole olnud võimalik teha laiapõhjalisi muudatusi. Oma tööga soovime panustada sellesse, et jätkusuutlikkust suurendavad poliitikavalikud oleksid tõenduspõhised, nende üle toimuks sisukas arutelu ning need arvestaksid varasemaid konsensuslikke kokkuleppeid.
  2. Patsiendikesksus ja kvaliteet
    Tervishoiuteenuste pakkumisel ja kvaliteedi mõõtmise edendamisel keskendume senise tõhusustaotluse kõrval patsiendikesksuse väärtustamisele. Patsiendi vaatepunktist on tervishoiusüsteemi eri osade koostöö praegu ebapiisav – kasutatakse vähe infosüsteemide ja telemeditsiini võimalusi. Peale selle puudub erinevatel tasanditel selge rollijaotus patsiendi ravi koordineerimisel, et tagada selle järjepidevus. Ei ole loodud ühtseid kvaliteediindikaatoreid ja kvaliteeti mõõdetakse nii tervishoiusüsteemi kui ka teenuseosutajate tasandil harva. Oma töös soovime põhjalikult analüüsida patsiendikesksuse, lõimituse ja ravi järjepidevuse olukorda ning aidata kaasa kvaliteedi mõõtmise juurutamisele.
  3. Vaimne tervis
    Vaimse tervise probleemistikku on Eesti ühiskonnas üldisemalt ja ka senises tervisepoliitikas vähe teadvustatud, mistõttu puuduvad läbimõeldud pikaajalised sihid ja tegevusplaanid elanike vaimse tervise parandamiseks. Töötame selle nimel, et Eestis saaks vaimse tervise poliitika tegevustega sisustatud ning et see teema jõuaks ja jääks arutelu keskmesse.
  4. Pikaajaline hooldus

    Uuringud on tõestanud, et pikaajalise hoolduse praegune rahastamismudel ei ole jätkusuutlik ning teenused ei ole kõigile abivajajatele universaalselt kättesaadavad. Teenusevajadus on hindamata, hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koostöö pole piisav ning samuti on defineerimata, kes täpselt vastutab hooldatava eest. Puudujäägid mõjutavad otseselt ravisüsteemi, kus tuleb tegeleda ülesannetega, mille lahendus peaks tulema hooldussüsteemist. Tegutseme selle nimel, et pikaajalise hoolduse arendamiseks leitaks nii kohalikul kui ka riigi tasandi osalistele sobivad lahendused, mis tagaksid jätkusuutlikkuse, kvaliteedi ja inimkeskse teenuse.

Partnerid

Töö- ja sotsiaalelu

  1. Maksud ja toetused
    Hindame pensionide, sotsiaaltoetuste ja maksustamise mõju töömotivatsioonile, vaesuse leevendamisele, põlvkondade sisesele ja vahelisele ümberjaotusele. Analüüsime ka sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkust. Selle tulemusena kasvab kodanike teadlikkus oma õigustest, nt tulevase pensioni suurusest, aga ka sotsiaalkindlustussüsteemi sotsiaalne ja majanduslik jätkusuutlikkus.
  2. Ligipääs tööturule ja osalemine tööelus
    Vananeva ja väheneva rahvastikuga Eestis on vaja suurendada tööjõupakkumise kvantiteeti ja kvaliteeti, kaasates tööturule võimalikult suur osa tööealistest inimestest. Selleks analüüsime erinevate sotsiaaldemograafiliste rühmade (nt noored, vanemaealised, töövõimekaoga inimesed, mitte-eestlased) tööturul osalemist ja sellega seotud takistusi. Hindame, kas ja kuidas toetavad riigi pakutavad tööturu- ja sotsiaalteenused kodanike aktiivset tööelus osalemist ja elukvaliteeti. Veel analüüsime tööjõu oskuste vastavust tööturu ja tööandjate vajadustele ning vaatleme töörändega seotud teemasid.
  3. Töösuhted
    Töösuhete poliitika lähtub eeldusest, et töötajad ja tööandjad ei kujunda alati ise paremaid töösuhteid ja töötingimusi ning nii töötaja, tööandja kui ka avalikkuse huvide kaitseks on vaja riigil töösuhete kujundamisse sekkuda. Töösuhete poliitika analüüsides selgitame, kas ja kuidas peaksid riik ja sotsiaalpartnerid töösuhetesse sekkuma, et töösuhteid ja -tingimusi parandada.
  4. Töötervishoid ja tööohutus
    Valdkonna poliitikaga kujundab riik töötaja ja tööandja kohustusi ja vastutust, et töökeskkonnas ei oleks ohutendiga töögureid, selle kaitseks võetaks sobivaid ohutusmeetmeid ning et töökeskkond ja -tingimused oleksid sobivad ega põhjustaks terviseprobleeme. Oma tööga vastame näiteks küsimustele, kas ja kuidas peaksid riik ja sotsiaalpartnerid sekkuma töösuhetesse, et töökeskkond ja -tingimused hoiaksid töötaja tervist ning võimaldaksid erineva seisundiga tööelus osaleda.
  5. Sooline võrdõiguslikkus
    Soovime aidata kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele, et tagada kõigile inimestele võrdsed võimalused ja diskrimineerimisvaba elu ning parandada tööjõu tõhusat kasutamist. Toetame selliste poliitikameetmete kujundamist, mis toovad kaasa muudatused käitumises, vähendavad soolise ebavõrdsuse taastootmist ja aitavad juurutada sootundliku poliitikakujundamise protsessi. Selle tulemusena paraneb inimeste teadlikkus ja sootundliku maailmanägemise oskus ning taanduvad soolised stereotüübid, mis piiravad meeste ja naiste valikuid ja võimalusi.
  6. Lapse õigused ja vanemlus
    Soovime aidata kaasa ühiskonna lapsesõbralikumaks muutumisele. Selleks toetame suundumust, et kasvaks ühiskonna teadlikkus lapse õigustest, aitame kaasa selliste hoiakute vähendamisele, mis seavad ohtu lapse õigused ning analüüsime erinevaid eluvaldkondi, meetmeid ja teenuseid lapse vaatenurgast. Nii suureneb laste heaolu ja õiguste kaitse paljudes valdkondades. Lapse õigused on tihedalt seotud vanemlike oskustega, mistõttu on ka heade vanemlustavade uurimine ja juurutamine lapse õiguste tagamise eeldus.
  7. Ränne ja lõimumine
    Heaolu kasvu tõttu on Eesti sisserändajatele aina atraktiivsem sihtriik, mistõttu Eesti on muutunud väljaränderiigist sisseränderiigiks. Suurenevat sisserännet toetab ka Eesti vananevast rahvastikust tulenev tööealise elanikkonna kahanemine, mis viib aina suurema surveni kompenseerida puudujäävad töökäed võõrsilt tulnutega. Analüüsime nii sisse- kui väljarannet, aga ka Eesti elanike (sh sisserännanute) lõimumist ning rände- ja lõimumispoliitikat tervikuna, mille edukus on üheks Eesti edasise arengu võtmeteemaks.

Partnerid

Horisontaalsed tegevussuunad

 

Peale eelnimetatud valdkondlike sihtide ja fookuste oleme sõnastanud oma horisontaalsed esmatähtsad tegevussuunad, mis läbivad kõiki poliitikavaldkondi ning mille arendamist soovime lähiaastatel aktiivselt jätkata.

  1. Osalusdemokraatia
    Tänapäevane arusaam heast valitsemisest hõlmab poliitkultuuri lahutamatu osana osalusdemokraatiat ja kaasamist. Osaluskultuuri arendamine nii oma kõigi valdkondade analüütiliste tööde, koolituste kui ka kasutatavate töömeetodite kaudu suurendab riigi ja kodanike vahelist usaldust ning edendab poliitkultuuri arengut ja demokraatiat.
  2. Osapoolte võimestamine
    Sihtrühmade võimekuse arendamine kõigis meie tegevusvaldkondades on jätkuvalt tähtis, kasvatamaks poliitiliste otsustajate, ametnike ja ühiskondlike partnerite võimekust. Selle tulemusena on nende otsused teadmispõhised, legitiimsed, terviklikud ja tulevikkuvaatavad. Inimeste koolitamine ja arendamine võimaldab viia analüüsitööga kogunenud teadmisi otseste sihtrühmadeni ning saavutada jätkusuutlikum ja suurem mõju, kui on võimalik üksnes analüüside abil.
  3. Avatud valitsemine
    Avatud valitsemine ühendab infoühiskonna arengu ja uuendusliku riigivalitsemise. Selle all peame silmas valitsemise läbipaistvust ja vastutavust ning tehnoloogia kasutamist nende sihtide saavutamiseks ja e-teenuste osutamiseks, kuid ka riigi üldist andmepoliitikat, eeskätt avaandmete puhul. Leiame, et arenenud infoühiskonnana võiks Eesti olla avatud valitsemise teerajajaid ja eeskujusid maailmas.