2016. aastal alguse saanud töövõimereform oli suuremahuline tööpoliitika reform, mis muutis töövõime hindamise aluseid ning vähenenud töövõimega inimeste toetuseid ja teenuseid. Uue süsteemi järgi hakati töövõimet hindama Töötukassas ning aastaks 2021 on püsivalt töövõimetuid, kes jäänud arvele Sotsiaalkindlustusametisse ning seetõttu saavad toetuseid reformieelse järgi, väga vähe. Seega võib lugeda reformi lõppenuks ning edaspidi võib rääkida Eestiskasutusel olevast töövõime vähenemise hindamise ja toetamise süsteemist või töövõimepoliitikast laiemas tööturupoliitika raamistikus, mitte enam reformist. 

Sotsiaalministeerium, kes vastutab ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 meetme „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ elluviimise eest, on tellinud meetme mõju hindamise, mida viivad koostöös läbi Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar, Poliitikauuringute Keskus Praxis, Turu-Uuringute AS ning MTÜ Rakendusliku Antropoloogia Keskus. Uuringu eesmärk on kirjeldada toimunud reformi kulgu ja hinnata reformi ex post 2020. aasta lõpu seisuga. Täpsemalt hinnatakse uuringuga reformi

  1. asjakohasust – kas 2016-2020. aastatel tehti õigeid tegevusi lahendamaks väljakutseid, milleks reform kavandati; 
  2. tulemuslikkust – millises mahus ja milliseid tegevusi tehti vähenenud töövõimega inimeste hõive ja aktiivsuse suurendamiseks; 
  3. mõju – milline on olnud tegevuste mõju vähenenud töövõimega inimeste hõivele ja aktiivsusele; 
  4. kulutõhusust – kas ressursside kasutus oli kulutõhus.  

Uuringu raames analüüsitakse erinevate registrite mikroandmeid, viiakse läbi küsitlus vähenenud töövõimega inimeste ja tööandjate seas ning intervjueeritakse erinevaid osapooli. Kogutud andmete põhjal esitatakse ettepanekud edasisteks tegevusteks töövõime toetamise süsteemi parema toimimise ja jätkusuutlikkuse tagamisel.