Eesti tööturu üks teravamaid ja prognoositavalt süvenevaid probleeme on kasvav struktuurne tööjõupuudus. Ühe lahendusteena selle leevendamisel nähakse sisserände sihipärasemat korraldamist, toomaks Eestisse kõrgetasemeliste teadmiste ja oskustega töötajaid. Samas on tööjõupuuduse leevendamise võimalused rände abil põhjalikult analüüsimata, puudub ka rände tulude ja kulude hindamismudel, mis on vajalik rände-, tööturu-, haridus- ning sotsiaalpoliitika planeerimiseks, kuna võimaldaks hinnata nii eri ränderühmade üleselt, lõikes kui ka ränderühmade siseselt senist teenuste kasutamist ning vajadusi teenuste järele (kulu) kui nende reaalset panustamist ühiskonda (tulu). Erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste kohanemine ja lõimumine Eesti ühiskonnas on Eesti sotsiaalmajanduslikule ja haridussüsteemile jätkuvaks väljakutseks, kusjuures eelkõige napib teaduslikke, tõenduspõhiseid, Eesti kontekstis testitud meetodeid ja vahendeid mitmekultuurilise ühiskonna väljakutsetega toimetulekuks ja võimaluste ära kasutamiseks.

Uuringuprojekti esimeses etapis kaardistatakse, analüüsitakse ja prognoositakse rändega seotud võimalusi ja väljakutseid demograafiliste ja tööturu muutustega seotud probleemide lahendamiseks ennekõike haridus- ja sotsiaalsüsteemi kontekstis. Teises etapis pakutakse tõenduspõhiseid lahendusi hariduslikele, tööturu, sotsiaalsetele ja kultuurilistele probleemidele praktiliselt kasutatavate mudelite (rände tulu-kulu mudel), meetmete ja õppevahendite toel.

Rohkem infot projektist: https://ranne.ut.ee/