Koroonaviiruse pandeemiaga seoses kehtestatud tegevuspiirangutel ja kontrollmeetmetel on ulatuslik sotsiaalne ning majanduslik mõju. Samas on nii kriisi kui meetmete mõju täpne ulatus ja kaasnevad negatiivsed mõjud ebaselged ning jätkuvalt on keeruline prognoosida uute meetmete sotsiaalset ja majanduslikku mõju. RITA 1 projekti “COVID-19 seotud majandusmõjude ning nende pehmendamiseks mõeldud poliitikameetmete tõhususe hindamine” tegemine tulenebki vajadusest saada päevakohast ja teadmistepõhist sisendit koroonaviiruse pandeemiast tingitud kriisist, ent ka selle leevendamiseks välja töötatud lühiajaliste ja pikaajaliste kriisileevendusmeetmete mõju hindamiseks.

Uuringut teevad Tartu Ülikool (juhtpartner), SA Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ. Praxise osaks on peamiselt sotsiaal-demograafilise mõju analüüs, keskendudes eraldi nii viiruskriisi kui ka kriisimeetmete mõjule. Täpsemalt analüüsitakse mõju näiteks leibkondade sissetulekutele (kasutades selleks mikrosimulatsioonimudelit EUROMOD), haavatavamatele rühmade käekäigule või soolisele ebavõrdsusele.

Projekt kestab poolteist aastat ning publikatsioonid lisatakse siinsele lehele jooksvalt nende valmimisel. Nii on 2021. aasta algusest valminud või valmimas näiteks (vt kõrvalolevad publikatsioonid):

  • Eesti Töötukassa töötasu hüvitise analüüs;
  • kriisi ja kriisimeetme mõju analüüs puuetega inimeste heaolule, sh Lihtsas keeles kokkuvõte;
  • ülevaade viiruskriisi mõjust soolisele võrdõiguslikkusel
  • meetmed töötute toimetuleku toetamiseks pandeemia ajal.

Lähikuudel on töö keskmes näiteks ka COVIDi mõju eakate toimetulekule ning mittetraditsiooniliste lepingutega inimeste heaolu parandamine kriisi ajal.

Vaata teisi projekti materjale ka konsortsiumi kodulehelet – https://c19majandus.ut.ee/avaleht