Uuringu eesmärk oli anda ülevaade KOV-ide ja vabaühenduste koostööst avalike teenuste osutamisel. Praxis analüüsis avalike teenuste delegeerimist esimest korda aastal 2009. Siinse uuringu üheks ülesandeks oli vaadata, mis on viimase viie aasta vältel muutunud. Uuringu järelduste põhialuseks on 2014. aasta kevadsuvel tehtud ankeetküsitluse tulemused. Uuringuaruanne kirjeldab vabaühenduste ja KOV-ide koostöö trende, uusi koostöövorme ja teeb ettepanekuid ühistegevuse arendamiseks teenuste pakkumisel.

2009. ja 2014. aasta avalike teenuste delegeerimise uuringu tulemuste võrdlus näitab, et viie aastaga on KOVide ja vabaühenduste levinuimaks koostöö viisiks saanud ühenduste tegevuste ja projektide rahaline toetamine – 2009. a oli rahastamine peamine koostöövorm 28% KOVide hinnangul ja 2014. a koguni 63% KOVide jaoks. Samal ajal on KOVid vähem tegelenud ühenduste kaasamisega, mis viitab sisulise ja strateegilise partnerluse rolli vähenemisele koostöös.

Küsitlustulemuste kohaselt on üle-eestiliselt avalike teenuste delegeerimine vabaühendustele jäänud sisuliselt samale tasemele. Aastal 2009 delegeeris ülesandeid 60% KOV-e ja aastal 2014 63%. Delegeerimise määr on kõige rohkem tõusnud keskmise suurusega omavalitsustes – aastal 2009 oli seal vabaühendustele delegeerimise määr 67%, 2014. a juba 88%. Delegeerimise määr on tõusnud ka suurtes omavalitsustes, kuid jäänud samale, kõige madalamale tasemele väiksemates omavalitsustes.

Vabaühendustele on enim delegeeritud kultuuri ja vaba aja (69% KOV-idest), spordi (68%) ning piirkondliku elu edendamise (55%) valdkondades. Kõige vähem on avalike teenuste üleandmine vabaühendustele kohalikul tasandil levinud hariduse (27%), keskkonnakaitse (15%) ja kuriteoennetuse valdkondades (14%).

Delegeerimise levikut takistavad võimaluste puudus ja üksikute tugimeetmete piiratud mõju. Teisalt ei näegi iga KOV delegeerimise järele vajadust. Mittedelegeerimise peamiseks põhjuseks ongi see, et kohalikele elanikele suudetakse pakkuda vajalikke teenuseid ise (omavalitsusasutused või KOV-ide kontrolli all olevad äriettevõtted). Väiksematele KOV-idele on iseloomulik see, et teenuste delegeerimiseks napib nendes endas piisava võimekusega vabaühendusi või finants- ja inimressurssi.

Muutunud on delegeerimise eesmärk ja oodatav kasu. Viimastel aastatel vabaühendustele avalikke teenuseid delegeerinud KOV-id peavad oluliseks tulemiks aktiivsemat kogukonda ja teenuste kättesaavuse paranemist. Kokkuhoid ei ole olnud teenustealase koostöö peamine tulemus.

simdel2_joonis_kasu2

Uuring näitas, et jätkuvalt on vaja tegeleda nii vabaühenduste kui ka KOV-ide ja teenuste tarbijate teadmiste ning oskuste arendamisega. Samuti on olulisel kohal soodsa tegevuskeskkonna loomine. Tähtsamad arendustegevuste suunad on:

  • Tavade ühtlustamine. Tarvis on tõsta teadlikkust erinevate sektorite koostöö kasudest ja võimalustest ning tutvustada lisaks teenuste lepingtulisele üleandmisele ka teisi avalike teenuste osutamise viise, et rahastamise/toetuste eesmärgid ja koostöövormid oleks omavahel kooskõlas; koguda teenuste kasutajatelt senisest süsteemsemalt tagasisidet;
  • Partnerluse edendamine. Arendada tuleb vabaühenduste organisatsioonilist suudet keskendudes sotsiaalse innovatsiooni mõtteviisi ja uuenduslike koostööviiside arendamisele; fookuses peaks olema võrgustike tegevuse toetamine, pikemaajaliste suhete väljaarendamine ja KOVide seas võrgustike juhtimise / eestvedamise rolli teadvustamine.
  • Tänapäevaste kootöövormide leviku soodustamine. Avalike teenuste kättesaadavuse, kvaliteedi ja tõhususe saavutamiseks on mitmeid viise. Näiteks tuleks toetada tuleks avalike teenuste täieliku koosloome pilootprojekte. KOVidele ja vabaühendustele tuleb tutvustada erinevate koostöövormide sisu, eeliseid ja puudusi, et teenuste pakkumiseks leitaks parim lahendus.

Vaata ka

Kohaliku omavalitsuste üksuste avalike teenuste lepinguli­ne delegeerimine kodanikeühendustele 2009. aastal