Kevadel ametisse astuval valitsusel tuleb võtta vastu otsuseid, kuidas muuta riigivalitsemine usaldusväärsemaks, võimekamaks ja jõukohasemaks. Neid sihte ei saa üksteisest eraldada – riigivalitsemise arendamine peab olema terviklik. Nii selgub ülevaatest, mille on koostanud valimisprogramme analüüsinud töörühm.
Riigi reformimise vajadusest on seekordsetel valimistel rohkem juttu kui varasemalt. Toimunud on arusaamade nihe – kui enne rääkisid sellest peamiselt eksperdid, seejärel ettevõtjad ja kodanikuühendused – siis nüüd ka poliitikud ise.
„Esmalt tuleks korrata, miks meil see teema pidavalt laual on,“ märgib riigivalitsemise ja kodaniku- ühiskonna ekspert Rauno Vinni Praxisest. Ta toob välja ühe põhjusena selle, et Eesti ühiskondlik areng pole nii kiire kui ootused on olnud. „Majanduskasv on aeglane, tootlikkus ei kasva soovitud tempos, rahvastik vananeb ja töökäte ehk maksumaksjate arv väheneb samal ajal, kui ülalpeetavate arv kasvab,“ loetleb Vinni põhjuseid.
Seega, ühelt poolt kasvab vajadus enamate sotsiaal- ja tervishoiu jm avalike teenuste järele. Samas on oht, et teenuste kättesaadavus ja kvaliteet langevad. Teisalt, aeglane majanduskasv ei taga piisaval määral ressursse ehk vahendite nappus muutub järjest teravamaks. Vinni sõnul peabki riik tulevikus saavutama rohkem vähemate ressurssidega. „Avaliku sektori toimimise ümbermõtlemine ja riigivalitsemise reform on muutunud vältimatuks, sest senise riigivalitsemise mudeli ja –põhimõtetega ei ole võimalik murranguliselt paremaid tulemusi saavutada,“ tõdeb ekspert.
Vinni toob näite, et üks esimene asi, mis ootab uue valitsuse heakskiitu, on Riigieelarve strateegia aastateks 2016-2019. „Strateegia lõpuaastal ei saa riigieelarves enam arvestada miljonite eurode EL toetustega avalike teenuste arendamiseks ja tarvis on leida uued rahastamise allikad,“ ütleb Vinni.
„On positiivne, et riigivalitsemise küsimused on üsna tugevalt kõikides valimisprogrammides sees ja neis on oluline ühisosa. Tähtis on, et poliitilist tahet jätkuks ka valimistejärgseks ajaks. Varasem kogemus näitab, et ainult headest ideedest ei piisa, tarvis on reformi elluviimise institutsionaalne korraldus kokku leppida ja määrata selge eestvedaja poliitilisel tasandil,“ sõnab ekspert.
Kuigi riigivalitsemise reform hõlmab endas teemasid nagu kodanikuühiskonna arendamine, kaasav valitsemine, strateegilise juhtimise võime, poliitikakujundamise kvaliteet, haldusaparaadi tõhustamine ja uuendused avalike teenuste osutamises, on siiani enim tähelepanu pälvinud haldusterritoriaalsed küsimused.
Rivo Noorkõivu hinnangul on haldusreform üks põhjalikumalt käsitletud riigivalitsemise teemasid valimisprogrammides. Kõik erakonnad on sellel teemal pakkunud lahendusi ja nende ühisosa annab aluse ümberkorralduste läbiviimiseks. „Jõutud on äratundmiseni, et juhuslikku laadi vabatahtlikud ühinemised, kus kohalike omavalitsuste õiguslikud alused ja nende toimimine on püsinud suuresti muutumatuna, enam edasi ei vii,“ sõnab Noorkõiv.
Praxise eestvedamisel koostasid valdkonna eksperdid riigivalitsemise reformi teemapaberi, milles võrreldakse valimistel täisnimekirjadega kandideerivate erakondade lubadusi. Olulise väärtuse annab teemapaberile asjaolu, et esmakordselt on kokku toodud eelnevalt teemasse panustanud inimeste ja organisatsioonide ettepanekud riigi praeguste tegutsemismustrite tõhususe ja nutikuse kohta. Teemapaber loob tervikpildi tehtud ettepanekutest ja annab autoritepoolsed soovitused riigivalitsemise reformi eesmärkide osas.