Eesti kohalike omavalitsuste (KOV) struktuur ja roll on püsinud suures osas muutumatuna peale 1990-1995 toimunud reforme. KOVid saavad oma tulud peamiselt maksudest, toetustest ja eraldistest; peamised kuluallikad aga on haridus, sotsiaalhoolekanne, majandustegevused ning haldustegevused.

KOVidel on ka õigus ise teatavaid makse tõsta või lisada. Seda võimalust ka majanduskriisi valguses kasutati – mitmed KOVid tõstsid maamaksu, samas kui Tallinn kogus täiendavaid makse näiteks müügi- või paadimaksu näol. Samal ajal prooviti vähendada ka kulutisi – näiteks halduskulud vähenesid 18%, investeeringud 29%, kuid personalikulud vaid 3%, kui võrrelda 2008. ja 2009. aastat.

Veel ei ole rakendatud väga konkreetseid uusi meetmeid kriisiga toimetulekuks. Küll aga on valitsuse poolt algatatud plaane seoses avalike teenuste pakkumise delegeerimisega erasektorisse ning päevakorrale tõusis taaskord ka haldusreformi küsimus. KOVid ei ole ka ise rakendanud spetsiifilisi või innovatiivseid meetmeid, peamiselt seetõttu, et nende autonoomsus (eriti eelarve suurendamiseks) on üsna piiratud.

Riikide raportite põhjal kirjutati ülevaatlik raport Euroopa kohalike omavalitsuste toimetulekust majanduskriisiga.