Käesolevas poliitikaanalüüsis uuritakse, milline on olnud peredele suunatud rahaliste toetuste roll lastega perede vaesuse leevendamisel Eestis 2000.-2007. aastal ja milline toetuste liik on vähendanud laste vaesust kõige kuluefektiivsemalt nii, et kulutused laste vaesuse vähendamiseks ühe protsendipunkti võrra oleksid vähimad. Uuringus käsitletakse toetusi, mida makstakse riiklike peretoetuse seaduse ja vanemahüvitise seaduse alusel, ja tulumaksuseadusega võimaldatud täiendavat maksuvaba tulu laste arvu järgi.

“Võrreldes peretoetustega on vanemahüvitis suhteliselt kulukas meede.”

Uuritud toetuste ja maksusoodustuste kogukulu oli 2006. aastal hinnanguliselt 2,8 miljardit krooni. Analüüs näitas, et riiklikud peretoetused, vanemahüvitis ning täiendav maksuvaba tulu laste arvu järgi kokku vähendasid aastatel 2000-2007 suhtelisest vaesuspiirist allpool elavate laste osakaalu peaaegu kolmandiku võrra ehk suurusjärgus 8-10 protsendipunkti, puudutades umbes ligi 20 tuhandet last. Näiteks kulus 2006. aastal laste suhtelise vaesuse vähendamiseks ühe protsendipunkti võrra ligi 300 miljonit krooni. Toetused on enam vähendanud paljulapseliste perede vaesust, suhteliselt väiksem mõju on olnud üksikvanemaga peredele.

“Analüüs näitab, et vanemahüvitis ei ole samas kaasa toonud ebavõrdsuse muutust Gini koefitsiendi järgi või rikaste-vaeste sissetulekute võrdluses.”

Kuni 2006. aastani kehtinud poliitikameetmetest jõudis kõige enam vaeste peredeni kolme ja enama lapsega perede toetus. Suhteliselt palju jõudis vaeste peredeni ka üksikvanema toetusest. Kõige vähem said vaesed pered osa täiendavast maksuvabast tulust laste arvu järgi, eriti pärast selle rakendumist alates teisest lapsest. Paljulapseliste perede toetus on ühtlasi kõige kuluefektiivsem laste vaesuse vähendamisel. Kõige väiksema kuluefektiivsusega on aga vanemahüvitis ja maksuvaba tulu teisest lapsest.

Peredele suunatud rahaliste toetuste mõju suhtelises vaesuses olevate laste ja perede osakaalu vähendamisele protsendipunktides

Analüüsitud lisameetmetest, võrrelduna 2007. aasta II poolaastast kehtima hakkavate reeglitega, olid vaesuse vähendamisel kõige kuluefektiivsemad paljulapselistele peredele suunatud meetmed, nt lapsetoetuse tõstmine alates kolmandast lapsest. Vähemefektiivsem oleks lapsehooldustasu tõstmine ning kõige ebaefektiivsem täiendav maksuvaba tulu esimeselt lapselt.

Vaata ka

Peretoetustest Sotsiaalministeeriumi kodulehel

Riiklike peretoetuste seadus Riigi Teatajas

Suhtelisest vaesusest Statistikaameti kodulehel