Uute maksude kehtestamisel ning olemasolevate maksude muutmisel on üheks olulisemaks kriteeriumiks nende mõju. Seejuures hinnatakse nii mõju riigieelarvele (fiskaalne mõju), maksusubjektidele (maksuneutraalsus ning maksevõimelisus) kui ka ühiskonnale laiemalt (maksusüsteemi õiglus). Maksusüsteemi õigluse aspektist hinnatakse tavaliselt maksukoormuse õiglust ehk selle suhtelist jaotust erineva tulutasemega isikute vahel. Maksukoormuse jaotuse ja õigluse analüüsimisel räägitakse tavaliselt maksude progressiivsusest ja regressiivsusest. Maks on progressiivne, kui keskmine maksumäär tõuseb sissetulekute suurenedes; proportsionaalne, kui keskmine maksumäär on konstantne, ning regressiivne, kui keskmine maksumäär sissetulekute suurenedes langeb.
Uuringu eesmärk on anda ülevaate, kuidas on jaotunud maksukoormus leibkondade vahel ning millised sissetulekurühmad on võitnud või kaotanud juba toimunud või ka planeeritavatest maksumuutustest kõige enam ning kas maksumuudatused suurendavad või vähendavad Eesti maksusüsteemi progressiivsust. Uuring on ühtlasi ka jätkuuuringuks sarnastele eelmistele uuringutele. 2008. aastal teostati Rahandusministeeriumi tellimusel Praxise poolt uuring leibkondade maksukoormuse jaotuse kohta aastatel 2000-2007 ning maksupoliitika muudatuste simulatsioon aastate 2008-2012 kohta. Käesoleva tööga uuritakse maksukoormust aastatel 2008-2015 ning võrreldakse tulemusi eelmise perioodiga.
Erinevate andmete põhjal analüüsiti tegelike ja hüpoteetiliste maksupoliitika instrumentide (maksumäärad, mahaarvamised, maksuvabastused) muutuste mõju leibkondade tuludele, eeldades, et leibkonnad ei muuda enda käitumist. Uuriti sotsiaalmaksu, üksikisiku tulumaksu, käibemaksu ja aktsiise.
Tulemustest
Üldiselt viitavad analüüsitulemused, et aastatel 2010 ja 2016 ei ole toimunud olulisi muutusi maksukoormuse üldises suuruses või jaotuses. Simulatsioonid viitavad, et keskmiselt on leibkondade maksukoormus pisut vähenenud tingituna sotsiaalkindlustusmaksete ja tulumaksu väikesest vähenemisest. Kõrgema sissetulekuga leibkondades moodustavad suhteliselt suurema osa otsesed maksud, väiksema sissetulekuga leibkondades tarbimismaksud.
Maksude suhe leibkondade brutosissetulekusse netosissetuleku detsiilide lõikes, 2010 ja 2016
Täpsemalt näitavad tulemused, et aastatel 2008-2015 toimunud tulumaksumäära langetamine ühe protsendipunkti võrra ja tulumaksuvaba tulu tõus 10 euro võrra kuus on mõjutanud netotulude arvutuslikku ebavõrdsust väga vähe. Muutustest analüüsiti ka 2017. aastast käivituvat madalapalgalistele suunatud tulumaksu tagasimakse skeemi. Simulatsioonide järgi on selle skeemi kulud väiksemad, kui oleks olnud üldise maksuvaba tulu tõusul 205 euroni kuus ning selle skeemi puhul enim II-VI detsiili kuuluvad leibkonnad.
Sotsiaalmaksu puhul testiti hüpoteetilisi stsenaariume: määra langetamist 1 protsendipunkti võrra ja maksulae kehtestamist. Esimese stesnaariumi puhul võidaksid enim kõrgemates sissetulekurühmades leibkonnad, ent samal ajal väheneks sotsiaalmaksu laekumine ligi 80 miljonit eurot. Teine stsenaarium vähendaks sotsiaalmaksukulu kõrgematesse sissetulekudetsiilidesse kuuluvate inimeste puhul. Oluliselt väheneks ka sotsiaalmaksu laekumine – 3000 eurose brutopalga sotsiaalmaksulae korral 64 miljonit eurot ja 2000 eurose lae puhul 181 miljonit eurot.
Nii tubaka- kui alkoholiaktsiis on oma olemuselt regressiivsed, mis tähendab, et madalamasse detsiili kuuluvad inimesed maksavad suhteliselt enam aktsiisi võrreldes leibkondade tarbimiskuludega. Samas, mõlema aktsiisi puhul on näha, et võrreldes eelmise perioodiga (2000-2007) on regressiivsus vähenenud. Mootorikütuse aktsiis on progressiivne kõikide leibkondade suhtes, sest rikkamates sissetulekudetsiilides kulutatakse mootorikütuse suhteliselt enam oma tarbimiskuludest. Aastatel 2013-2015 bensiini ja diislikütuse aktsiisimäärad ei muutunud, kuid tõusid 2016. aastal. Seetõttu langes mootorikütuse aktsiisimaksu osakaal nende leibkondade tarbimiskuludes, kes kulutavad mootorikütusele, 2013-2015. aastal ning tõuseb 2016. aastal. Praxise varasemas uuringus eelmise perioodi kohta järeldati, et mootorikütuse aktsiisimaks oli progressiivne tarbimiskulude suhtes. Käesolevas analüüsis ei ole see enam nii selge, eriti kui vaadata eraldi üksnes mootorikütusele kulutajaid, mida varasem uuring ei teinud.