Uuring annab ülevaate, kuidas on jaotunud maksukoormus leibkondade vahel ning millised sissetulekurühmad on võitnud või kaotanud juba toimunud või ka planeeritavatest maksumuutustest kõige enam ning kas maksumuudatused suurendavad või vähendavad Eesti maksusüsteemi progressiivsust. Selleks analüüsitakse leibkondade tegelikku maksukoormust aastatel 2000-2007 ning prognoositakse aastate 2008-2012 maksukoormuse arengut. Vaatluse all on järgmised maksud:

  • sotsiaalmaks
  • üksikisiku tulumaks (keskendutakse deklaratsioonijärgsele tulumaksule)
  • käibemaks
  • aktsiisimaksud (alkoholi- ja tubakatoodete aktsiisid, kütuse- ja elektriaktsiis)
  • maamaks.

Lisaks varasemalt kehtestatud maksumuudatuste analüüsimisele viiakse läbi ka simulatsioonid valitud hüpoteetiliste maksumuudatuste mõju kohta. Muuhulgas vaadatakse järgimisi stsenaariume:

  • erinevate tulumaksusoodustuste lisandumine või kaotamine (maksuvaba tulu, eluasemeintresside maksuvabastus jmt)
  • käibemaksumäära erandite kaotamine, toidukaupade käibemaksu langetamine
  • muutused kütuse aktsiisimäärades
  • muutused alkoholi- ja tubakaaktsiisi aktsiisimäärades.

On näha, et tarbimismaksude puhul on kõrgemates sissetulekurühmades tarbimismaksude osakaal väiksem kui madalamates sissetulekurühmades. See on tingitud sellest, et sissetulekute kasvades säästmine kasvab. Esimeses detsiilis on tarbimismaksude, eriti käibemaksu, osakaal tuludest väga kõrge seetõttu, et selles detsiilis kulutused ületavad sissetulekuid.

Maksude osakaal brutotulus detsiilide lõikes, 2000-2007 keskmine

Maksukoormuse jaotus

Tulumaksu puhul näitab analüüs, et ehkki suhteliselt on tulumaksureformist võitnud enam keskmistesse detsiilidesse kuulunud inimesed, siis absoluutselt on enam võitnud kõige kõrgemasse detsiili kuulunud inimesed. Tulumaksumäära langetamise ja tulumaksuvaba tulu tõusu mõju on kokkuvõttes olnud netotulude ebavõrdsust suurendav. Tulumaksumäära edasine langetamine ja maksuvaba tulu tõstmine suurendab kõikide detsiilide tulusid veelgi. Maksumäära edasisest langetamisest saavad kõige suuremat kasu jällegi kõrgemad detsiilid.

Käibemaksu osakaal tarbimiskuludes on suhteliselt sarnane kõikides detsiilides, varieerudes mõne protsendikümnendiku võrra eri aastatel. Käibemaksu erandeid ei ole Eestis palju ja nende mõju maksukoormusele ei ole seetõttu ka väga suur, ulatudes mõne protsendini tarbimiskuludest.

Tubakatoodete aktsiis on oma olemuselt selgelt regressiivne, st madalamad detsiilid maksavad suhteliselt enam aktsiisi võrreldes leibkondade tarbimiskuludega. Ka alkoholiaktsiis on muutunud viimastel aastatel pigem regressiivseks maksuks, st vaesemad inimesed maksavad seda suhteliselt enam. Bensiini ja diislikütuse aktsiisi edasine tõstmine on progressiivne, st kaotus maksutõusust on suurem kõrgemates detsiilides. Teisest küljest on elektriaktsiisi ja kaugkütte sisendite aktsiisi tõus 2008. aastal jällegi regressiivne, st et suhteline maksukoormus tõuseb rohkem madalama sissetulekuga inimestel.