Euroopa Liitu astudes pidi Eesti ühtlustama oma pensionisüsteemi teiste liikmesriikidega, viies selle vastavusse 11 eelnevalt kokku lepitud eesmärgiga. Uurimuse eesmärk on sellest tulenevalt analüüsida Eesti pensionisüsteemi ja rakendatud pensionireformi ELi ühiste pensionieesmärkide ja indikaatorite alusel ning hinnata, millistes aspektides Eesti pensionisüsteem vastab ELi ühistele eesmärkidele ja milliseid muudatusi oleks vaja. Sealjuures ongi töö keskmes 11 ELi pensionieesmärki, millest igaüht analüüsitakse Eesti pensionisüsteemist lähtuvalt, esitatakse olulised arvnäitajad ja võimalusel võrreldavad andmed teiste ELi riikidega ning analüüsitakse põhiseoseid ja trende.
Uurimuse käigus analüüsiti 11 allpool esitatud pensionieesmärki. Kuigi kitsamalt võttes võib tunduda, et üritatakse leida tasakaalu mõneti vastandlike eesmärkide vahel, siis laiemal tasandil on just suurema tasakaalu saavutamine erinevate aspektide vahel pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel oluline.
- Sotsiaalse tõrjutuse vältimine
- Elatustaseme säilitamise võimaldamine
- Solidaarsuse edendamine
- Tööhõive taseme tõstmine
- Tööelu pikendamine
- Pensionisüsteemi finantsiline jätkusuutlikkus
- Hüvitiste ja sissemaksete kodandamine
- Erapensionide adekvaatsus ja turvalisus
- Ühildumine paindlikuma tööhõivega
- Naise ja meeste võrdsuse suurendamine
- Pensionisüsteemi kohanemisvõime suurendamine
Kuigi uurimuse koostamise ajal ei vastanud ühegi riigi pensionisüsteem neile eesmärkidele täielikult, siis üldiselt vastab Eesti pensionisüsteem neile eesmärkidele siiski suhteliselt hästi. Oluline roll selle saavutamisel on olnud pensionireformidel, mille käigus tehti muudatusi I sambas ja käivitati täiendavaid pensioniskeeme, mille käigus lisandusid II ja III sammas. Antud reformid lõid uusi võimalusi pensioniea sissetulekute suurendamiseks, tõstsid inimeste motivatsiooni ja huvi osaleda pensionisüsteemi finantseerimises, ent ka pensionisüsteemi reeglite ja rahastamise selgust ning finantsilist jätkusuutlikkust. Samas tõid need reformid ka uusi riske, näiteks tööealiste inimeste tuluerinevuste edasikandumise pensionide suuruse erinevuseks.
Kuigi Eesti pensionisüsteemi põhiosad ühilduvad seega küllaltki hästi ELi eesmärkidega, on Eesti pensionisüsteemis ka hulk väiksemaid eriskeeme, mis on mitme ELi eesmärgiga vastuolus. Eriti märkimisväärsed on siinkohal riiklikud kutsealased eripensioniskeemid ning väljateenitud aastatel ja soodustingimustel põhinevad vanaduspensionid. Näiteks kahandavad need pensionisüsteemisisest solidaarsust, alandavad tööjõust väljumise vanust, suurendavad riigieelarve koormust ja takistavad tööturu paindlikkust.