Riikliku pensionisüsteemi jätkusuutlikkus sõltub suuresti demograafilistest arengutest, eriti aga sündimusest, mistõttu saab üksikisik pensionisüsteemi panustada lisaks töötasult makstud sotsiaalmaksu kaudu ka lapsi ehk tulevasi maksumaksjaid sünnitades ja kasvatades.

Kuigi enamikus Euroopa riikides on pensioniõiguse teket ja pensioni suurust mõjutatavateks teguriteks isiku varasema tööstaaži pikkus, varasem töötasu või sellelt tehtud sissemaksed, võetakse mitmete riikide pensionisüsteemides pensioniõiguse arvestamisel vähemal või suuremal määral arvesse ka laste arvu või nende hooldamiseks kulunud aega. Viimaste hulka kuuluvad Tšehhi, Kreeka ja Sloveenia, kuid ainult Slovakkias sõltub pensionikindlustusmakse suurus otseselt laste arvust. Riiklik vanaduspension sõltub Eestis seega – nii nagu paljudes teistes Euroopa riikides – eeskätt varasema töötamise kestusest ja tasutud sissemaksetest (sotsiaalmaksust).

Eesti pensionisüsteem võtab laste kasvatamist arvesse kahes aspektis. See võimaldab kolme ja enamat last kasvatanud pere ühel vanematest jääda vanaduspensionile enne üldist pensioniiga ning olukorras, kus pension põhineb suuresti sissemaksetel, kompenseerib see teatud ulatuses laste kasvatamise tõttu tööturult eemal oldud aega. Samas on lastekasvatamise perioodidel pensionisammastesse makstavad summad üsna väiksed ja tähendavad kokkuvõttes kõrgemat pensioni just lastetute inimeste puhul.

Laste arvu mõjust pensionile - Lauri Leppik, Brit Veidemann 2006

Sellises olukorras väärivad tähelepanu praeguse süsteemi alternatiivid, mis seoksid pensioni suuruse laste arvuga. Kohandades erinevate autorite poolt välja töötatud poliitikaalternatiive Eesti pensionisüsteemi konteksti, on uuringu aruandes välja pakutud võimalik kava pensionide sidumiseks laste arvuga. Selles rakendatakse kombineeritud lähenemist, kus pensionisüsteemi sissemaksetega on seotud sanktsioonid ja väljamaksetega stiimulid. Vanaduseaks piisava sissetuleku tagamiseks tuleb inimestel investeerida kas laste kasvatamise kaudu inimkapitali või täiendavate säästude näol kogumispensionisse ehk reaalsesse kapitali. Seega need, kes investeerivad vähem inimkapitali, peavad rohkem panustama reaalsesse kapitali.

 

Vaata ka

Eesti pensionisüsteemist Sotsiaalministeeriumi kodulehel