Uuring keskendub kogumispensioni reformide ülemineku kuludele ja laiematele mõjudele pensionisüsteemile. Uuringu käigus uuritakse nii seniseid rahastusallikaid kui antakse ülevaade ka strateegiatest, mis võimaldavad ülemineku kulusid tulevikus vähendada. Samuti hinnatakse, mil määral tagab kogumispensioni süsteem piisava pensioni. Vaatluse all on Euroopa Liidu riigid, mis on viimasel kümnendil kehtestanud mitmel sambal põhinevad pensionisüsteemid, sh Ungari, Rootsi, Poola, Läti, Eesti, Leedu, Slovakkia ja Bulgaaria ning samuti käsitletakse Suurbritanniat.

Üleminek kogumispensionile

Enamik riike on asendanud riikliku pensioni vähemalt osaliselt kogumispensioniga selleks, et pikemas perspektiivis säilitada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus. Hoolimata mitmetest kaugeleulatuvatest sarnasustest riikide vahel, viidi reform läbi vägagi erinevates situatsioonides. Bulgaarias, Ungaris, Poolas ja Slovakkias oli riiklik pensionisüsteem jõudnud juba enne muudatusi defitsiiti langeda. Samal ajal olid Baltimaad kogumispensioni reformi läbi viimise mõttes aga suhteliselt soodsas olukorras, mida soosis nende riikide majanduslik areng, Rootsil olid kogutud enne reformi aga piisavad reservid.

Reformi ulatus oli erinev

Kui näiteks Ungari, Leedu ja Eesti ja Slovakkia võimaldasid kogumispensioni kõigile töötajatele, siis ülejäänud riigid seadsid sellele vanuselised piirangud, samas kui Rootsis oli see kohustuslik kõigile alla 62-aastastele. Kõige suuremat osa töötajatest puudutas kogumispensioni kehtestamine sealjuures Bulgaarias ja Poolas. Mõlemad riigid finantseerisid uuele süsteemile üleminekut riigi eelarvet, mitmel juhul saadi vajalikud summad reservidest ja Ungari kasutas selleks laenust saadud vahendeid. Kogumispensioni läbi kogutud summa moodustas suurima osa SKT-st Poolas ja Ungaris, ning ka Eestis ja Slovakkias oli see näitaja üle 1%.

Järeldused

Analüüsist võib järeldada, et rakendatud reformidel on olnud uuritud riikides pensionite tasemele väga piiratud vahetu mõju, mis näitab, et praegused pensioni saajad ei ole üleminekust kaotanud. Küll aga väheneb pension reformi tagajärjel neil Bulgaaria, Eesti ja Leedu tulevastel pensionäridel, kes on olnud tööturust mingil perioodil eemal, mis puudutab seoses väikelaste kasvatamisega eriti naisi. Kas kogumispension tagab pensionipõlves piisava sissetuleku, sõltub sellest, kui edukad on selleks tehtud investeeringud, millega omakorda kaasnevad aga mitmed riskid.

Vaata ka

Kogumispensionist Pensionikeskuse kodulehel

Kogumispensionide seadus Riigi Teatajas