Veerand Eesti vanaduspensionäridest teenivad lisaraha tööl käies, aga ikkagi on Eesti tööhõive euroliidust madalam, sest paljud lähevad pensionile enne õiget aega.
Eile Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS tutvustatud uuringust “Euroopa Liidu ühiste pensionieesmärkide mõju Eesti pensionisüsteemile” selgus, et kui üldine pensioniiga on meestel 63 aastat ja naistel 59 aastat, siis 2001. aastal siirdus üle poolte meestest ning kolmandik naistest pensionile enne üldist vanaduspensioniiga.
Selleks kasutasid nad erinevaid võimalusi – soodustingimustel pensionid, ennetäht- aegne pension, töövõimetuspensioni määramine pensionieelses vanuses, väljateenitud aastate pensionid ja eripensionid.
Pakkus lahendusi
PRAXISE sotsiaalpoliitika analüütiku Lauri Leppiku sõnul oleks üks lahendusi, et vähendada enneaegset pensionileminekut, kahandada soodustusi ja teha propagandatööd edasilükatud vanaduspensioni võimaluste tutvustamiseks. “55–59-aastaste sissetulekutes toimub tõus võrreldes 51–54-aastastega – inimesed töötavad ja saavad pensioni,” märkis ta.
Saadav töötasu kuu kohta jääb ligi pooltel töötavatel pensionäridel siiski alla miinimumpalga.
Riigikogu liikme Kadi Pärnitsa sõnul tuleb soodustingimustel pensioni kaotamisel arvestada, et suureneb töötute armee. ”Jäädakse varem pensionile, sest inimesed lihtsalt ei leia enam tööd,” ütles Pärnits.
Euroliidu üks eesmärke on tõsta tööturule väljumise keskmist vanust 65. eluaastani. Praegu ületab see Eestis (61,6) liikmesriikide keskmist (61,0) ja on üks kõrgemaid ühinevate riikide hulgas. Kuna aga keskmine eluiga Eestis on EL-i riikidest märgatavalt madalam, töötavad eestlased oma eluajast suurema osa kui teised eurooplased.
Valitsus võtab kuulda
Samuti oli Praxise ettepanekute hulgas toimetulekupiiri suurendamine, et see kataks vähemalt minimaalse toidukorvi maksumuse.
“Et 99 protsenti pensionäridest saab riiklikku penisoni, siis see tähendab madalat vaesusriski, lühidalt öeldes – kõik on vaesed,” kommenteeris uuringu üks autoreid, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit.
Sotsiaalminister Marko Pomerants kinnitas, et peagi on kavas toimetulekupiiri tõsta. “See on üks meie prioriteete,” märkis ta.
Pomerantsi sõnul on kavas arvesse võtta enamik uuringus toodud ettepanekuid ja probleeme.
Riigikantselei ja sotsiaalministeeriumi tellimusel korraldatud uuring on aluseks Eesti pensionikindlustusstrateegiale, mille liituvad riigid peavad Euroopa Liidule järgmise aasta keskel esitama.