Kehalise aktiivsuse programmid koolis on mõjusad viisid langetamaks ärevust ja tugevdamaks säilenõtkust, heaolu ja vaimset tervist, lisaks võib spordi abil olla võimalik edendada õpimotivatsiooni, tervist, sotsiaalset kaasatust ja tööhõivet ja ennetada kuritegevust. Jalgpall ei ole siin erand. Sporti, sealjuures jalgpalli, on kasutatud ka kui suunatud tegevust saavutamaks eelmainitud hüvesid. SPIN-programm tugineb välismaisele spordiprogrammile Kickz, kuid keskendub oluliselt rohkem noorte eluoskuste arendamisele. Lähtuvalt SPIN-programmi eesmärkidest on võrreldes Kickziga välja töötatud põhjalikumad juhendid, sekkumismetoodikate kirjeldused ja muud abimaterjalid. SPIN-programm on suunatud kehvemate võimalustega piirkondades elavatele 10–18 aastastele noortele. 

Programm sisaldab kahe kolmandiku ulatuses jalgpallitreeningut ja ühe kolmandiku osas sotsiaalsete oskuste arendamist. Hooaeg kestab augustist juunini, mil kohtutakse kolmel korral nädalas 10–15 osalejaga rühmas. Üks kohtumine kestab 90 minutit. Peale jalgpalli sisaldab SPIN-programm ka erinevaid õppetegevusi eluoskuste arendamiseks. Eluoskused hõlmavad info haldamise ja analüüsi-, eneseregulatsiooni- ning suhtlemisoskuseid, õpet viiakse läbi nii jalgpallitreeningute osana vastavate eluoskuste töötubade, kui ka eraldiseisvate eluoskuste sessioonide vormis. 

SPIN-programmi pikaajaline eesmärk on vähendada noorte kuritegevust, ehitada tugevamaid kogukondi läbi noorte kaasamise, vähendada haridussüsteemist väljalangevust ja suurendada paremate oskustega noorte arvu tööturul. Seni on SPIN–programmi mõju hindamine toimunud kaheetapilisena ühe hooaja vältel – tulemusnäitajaid puudutavad infot kogutakse enne ja pärast SPIN–programmi hooaega. Seejärel võrreldakse näitajaid omavahel, et teada saada, kas eesmärke on täidetud. Seejuures hinnatakse muutust vaid nende noorte puhul, kes SPIN–programmis osalevad – võrdlusgruppi, st neid noori, kes SPIN–programmis ei osale, ei kasutata. Kõnealuse uuringudisaini rakendamisel võivad erisugused tegurid (nt ajalised tegurid nagu küpsemine (maturation), kontekstuaalsed muutused, muutused sihtrühma struktuuris) uuringu tulemusi kallutada moel, mis võib viia valede järeldusteni programmi mõju osas. Seetõttu oleks soovituslik kasutada efektiivsemaid mõjude hindamise meetodeid – näiteks juhuslikustatud kontrolluuringuid. Selleks et mõju hindamist läbi viia, on vaja mõju-uuring ette valmistada, lähtudes kaasaegsest lähenemisest kompleksete sekkumiste hindamisele. 

Tehtava töö eesmärk on pakkuda infot, mis loob eeldused SPIN-programmi mõju kvaliteetseks mõõtmiseks vastavalt rahvusvahelistele teadusstandarditele.