Vaktsiinid on tõhusad ainult siis, kui need jõuavad piisavalt vajalike sihtrühmadeni: vaktsiinide aktsepteerimine, nõudlus ja kasutuselevõtt on kriitilise tähtsusega ja seda eriti riskirühmades. Näiteks Eestis valmistab muret, et vanemad inimesed ei ole piisavalt hõlmatud gripivaktsiiniga: 2019/2020 hooajal otsustas gripivaktsiini teha vaid 10% vanuses 65+ elanikkonnast.
Ülemaailmsetest andmed näitavad, et alavaktsineerituse algpõhjused on keerulised, kontekstispetsiifilised ning varieeruvad olenevalt ajast, kohast ja vaktsiinist. Seetõttu on tõhusa tervist edendava sekkumise väljatöötamiseks vaja tõendusmaterjali eelkõige kohalikust kontekstist.
Vaktsineerimise teema on aktuaalne ka suurte rahvastiku liikumiste, näiteks looduskatastroofide või sõdade tõttu. 2022. aasta veebruaris alanud Venemaa sõjaline pealetung Ukrainas tõi kaasa suurima sellise liikumise Euroopas pärast Teist maailmasõda. Lähiriikidesse, sealhulgas Eestisse, on põgenenud üle seitsme ja poole miljoni inimese. Kuna sõja lõppu ei paista, on esmaste tervishoiuteenuste, sealhulgas vaktsineerimise läbivaatamiseks ja kohandamiseks hädavajalik mõista, kuidas paremini toetada Ukrainast põgenenud ja Eestis viibivaid sõjapõgenikke. Samas ei ole sõjapõgenike väljavaated täiskasvanute gripivaktsiinide saamisel teada, kuid neid peetakse oluliseks tõhusal rakendamisel.
Uuringu eesmärk on saada parem arusaam:
- takistavatest ja soodustavatest teguritest, mis mõjutavad 60-aastaste ja vanemate inimeste vaktsineerimiskäitumist.
- takistavatest ja soodustavatest teguritest, mis mõjutavad esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavust Ukraina sõjapõgenikele.