Riiklik HIV ja AIDS strateegia 2006-2015 on viimase enam kui kümne aasta jooksul olnud Eesti HIV valdkonna võtmedokument. Strateegia lõppes 2015. aastal ja Praxise ülesandeks oli teostada strateegiale lõpphindamine. Uuringu käigus hinnati strateegia tulemusi, tegevuste eesmärgipärasust ja vastavust rahvusvahelistele HIV/AIDSi poliitikate soovitustele.
Uuringu meetoditena olid kasutusel individuaal- ja grupiintervjuud Eesti ja välismaa ekspertidega, dokumendianalüüs, Eesti ja rahvusvahelise teaduskirjanduse analüüs ning statistiline andmeanalüüs.
Uuring teostati Rahvastiku tervise arengukava vahehindamise raames, mille tulemustega saab tutvuda siin.
Uuringu peamised järeldused:
- HIV strateegia oli edukas – suuremal või vähemal määral on saavutatud positiivseid muutusi pea kõigis peamistes HIV riskirühmades. HIV uute juhtude arv on vähenenud, HIV levimus peamistes riskirühmades on langenud, HIV testimisaktiivsus on tõusnud ja aina enam ravi vajavaid nakatunuid on jõudnud ravile. Kuigi saavutatud on olukorra märkimisväärne paranemine, on HIV levik Eestis jätkuvalt veel väga kõrge.
- HIV strateegia raames käivitati, arendati ja jätkati paljusid olulisi tegevusi, mis on olnud HIV epideemia ohjamisel edukad. Paraku on informatsioon viimase 10 aasta HIV valdkonna tegevuste kohta väga killustunud, ebaühtlase kvaliteediga ja raskesti hoomatav. Seega on tehtud palju ja hästi, kuid informatsiooni selles osas ei ole suudetud süsteemselt tegevuste elluviijatest väljapoole kommunikeerida.
- Üldiselt on Eesti HIV valdkonna tegevused kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega. Kõige enam puudujääke on riskirühmadele suunatud teenuste osas – teenuste mahud ei ole piisavalt suured ja teenused ei ole veel piisavalt hästi omavahel integreeritud, mistõttu ei ole sihtrühmad piisaval määral teenustega kaetud. Samuti vajab parandamist pakutavate teenuste kvaliteet.
- HIV valdkonna juhtimisalase võimekuse probleemid olid aktuaalsed nii HIV strateegia koostamise ajal kui ka täna. Tänaseni on probleemiks valdkonna tugeva tsentraalse juhtimise puudumine, strateegiliselt oluliste tegevuste ebapiisav rahastamine ja vähene koostöö eri osapoolte vahel. HIV strateegia integreerimine RTA-sse ei ole aidanud neid probleeme olulisel määral lahendada.
- Tervishoiusüsteem ei ole tänaseni võtnud HIV teemat omaks ja see takistab integreeritud ja kvaliteetsete teenuste väljaarendamist, mis on HIV epideemia ohjamiseks kriitilise tähtsusega.
Praxise peamised soovitused:
- Eestis on paljud HIV-i nakatunud inimesed veel diagnoosimata. Seetõttu soovitame välja arendada kõiki olulisi riskirühmi paremini sihistavad HIV-testimise meetmed, mille abil leida üles enam HIV-nakatunuid.
- Eesti ARV ravi katkestamise määrad on kõrged. Soovitame põhjalikult analüüsida ravi katkestamise põhjuseid ja sellest lähtuvalt töötada välja ravisoostumust parandavad meetmed.
- HIV valdkonna teenuste arendamisel soovitame jätkata jõupingutusi teenuste integreerimisel ehk liikuda teenustemudeli suunas, mis pakub HIV-i nakatunutele erinevaid kahjude vähendamise, sotsiaal- ja tervishoiualaseid teenuseid ühest kohast.
- Koolinoorte kõrval soovitame suunata senisest enam ennetustegevuste fookust täiskasvanute (30-aastaste ja vanemate) turvaseksi käitumise paranemisele.
- Kaardistada HIV valdkonna kõige olulisemad andmelüngad, mis takistavad Eesti vajadustele vastavate sekkumiste planeerimist ja koostada uuendatud seireplaan andmelünkade täitmiseks.
- HIV valdkonna tegevuste planeerimisel seada väiksema hulga prioriteetseid arendussuundasid. Prioriteetsete arendustegevuste kõrval soovitame sõnastada ka olulised baasteenused (või -tegevused), mille tagamine on epideemia ohjamiseks hädavajalik (sh mille rahastamine tuleb säilitada).