Uuringu keskmes on nn tööampsud ehk alates 01.09.2020 kehtiv töötute võimalus teha vähesel määral ajutist tööd ja säilitada samal ajal töötuna arvelolek. Registreritud töötud võivad ühe kalendrikuu sees teha kuni 8 päeva tööd, mil saab jätkuvalt olla töötukassas arvel ning saada töötuse ajaks määratud toetuseid ja hüvitisi.

Uuringu keskne eesmärk on analüüsida tööampsude mõju tööturukäitumisele ja majanduslikule toimetulekule, sh näiteks töötuse kestusele, tööotsingute aktiivsusele jms. Sealjuures on uuringu eesmärk välja selgitada, mil määral on tööampsude mõju tingitud meetme disainist ja selle rakendamisest ning kuivõrd töötute ja tööandjate käitumuslikest teguritest ja tööotsingus tehtud valikutest. Seeläbi pakub uuring uut sissevaadet tööampsude kasutamise kohta Eestis, mida sellise põhjalikkusega varem meil analüüsitud ei ole. Uuring ühendab kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimismeetodid ning selle käigus viime läbi nii dokumendianalüüsi kui ka intervjuud töötajate, tööandjate ja ekspertidega.

Analüüsi tulemusena on võimalik hinnata tööampsude mõju töötute tööturule naasmisele ning toimetulekule ja pakkuda poliitikasoovitusi tööampsude edaspidiseks rakendamiseks. Uuring valmib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel 2024. aasta lõpuks.