Uuringu keskmes on palgatoetus ja koolituskulu hüvitis, mida Eesti Töötukassa maksab tööandjatele teenuse „Minu esimene töökoht” raames. Teenus on mõeldud vähese töökogemusega noorte töölevõtmise toetuseks eesmärgiga vähendada noorte töötust. Palgatoetust ja koolituskulu hüvitist makstakse tööandjale, kes võtab tööle 16–29-aastase noore, kellel ei ole töökogemust või kellel on see lühiajaline ning kes on töötuna registreeritud ja ei ole olnud viimase kolme kuu jooksul tööga hõivatud (või on selle aja jooksul olnud ajutiselt hõivatud vähem kui 30 päeva).

Teenuse toel on noored asunud alates 2015. aastast tööle 3468 korral. Enne teenuse muudatusi (01.09.2017) asus igas kuus teenuse toel tööle keskmiselt 26 ja peale muudatusi 74 noort. Prognoosi järgi alustaks 2022. aastani igas kuus teenuse toel töötamist 90–100 noort.

Praxise analüüs leidis, et teenus on noortele suhteliselt hästi kättesaadav: teenuse tingimustele kvalifitseerus umbes 80% kõigist töötukassas arvel olnud noortest. Kõigist teenusele kvalifitseeruvatest noortest alustas umbes 9% töötamist teenuse toel. Teenusel osalenud noor on keskmiselt 23-aastane ja valdavalt (kutse)keskharidusega. Umbes pooled osalejatest on omandanud erialase hariduse (peamiselt kutsehariduse) ja teine pool on üldharidusega. Mehi ja naisi on teenusel osalejate seas ligikaudu võrdselt. Teenusel osalevad proportsionaalselt kõige rohkem Kirde-Eesti noored.

Kuus kuud pärast teenusel osalemise lõppu on endiselt hõives 64% teenusel osalenutest, mis on mõnevõrra madalam määr kui seatud eesmärk (70%). Siiski tagab teenusel osalemine pikemaajalise hõive. Seoses teenusel osalemisega on alates töölesaamisest esimese aasta lõpuks endiselt hõives 74% teenusel osalejatest, kaks aastat hiljem 70% teenusel osalejatest. Teenusel mitteosalenute võrdlusrühmas on hõive mõnevõrra väiksem – aasta aega peale tööleasumist 62–67% ning kaks aastat peale tööleasumist 63–67%.Teenust saab pidada rahaliselt kulutõhusaks, sest alates 2015. aasta algusest teenusele tehtud kulud on lisandunud maksutulude ja n-ö väljamaksmata jäänud toetuste kuludega tasakaalus. Seejuures ei ole arvutatud rahasse näiteks tööharjumuse teket ega tööpanust, st teenuse tegelik tõhusus on veel suurem.

Teenus on kulutõhus ka tööandjate jaoks, seda kinnitavad nii registriandmed kui ka tööandjad ise. 2017. aastal tehtud muudatused teenuse tingimustes on avaldanud osalemisele soodsat mõju. Kuna sihtrühma laiendati, kasvas teenusel osalevate noorte arv märgatavalt. Näiteks on alates teenuse tingimuste muutmisest umbes pooled teenusel osalejatest erialase haridusega (varem ei saanud nad teenusel osaleda), mis näitab nõudlust teenuse järele ka kutseharidusega noorte seas.

Muudatused on suurendanud ka teenuse kulutõhusust: kui aastail 2015–2017 ületasid kogukulud tulusid ligikaudu 1,1 miljoni euroga, siis aastail 2018–2020 (kuni aug 2020) olid tulud 0,8 miljoni euro võrra suuremad kui kulud. Teenus on eriti vajalik suurema töötute arvuga piirkondades, kus töökogemuseta noored peavad samade töökohtade nimel konkureerima kogenumate tööotsijatega. Samuti muutub teenus väga oluliseks nüüd, mil Covid-19 pandeemia tagajärjel on töötus hakanud kasvama, seda ennekõike sektorites, kus töötab palju noori (teenindus ja toitlustus).

Seetõttu muutub teenus eriti asjakohaseks praeguses tööturu olukorras, kus noortel on tööturule suunduda aina keerulisem. Teenust hindavad vajalikuks ka kõik intervjueeritud sihtrühmad, st nii eksperdid, tööandjad kui ka noored. Teenuse eeliseid ja puudusi kaaludes tuleb arvestada teenuse kohta teiste töötukassa pakutavate palgatoetuste seas (sh võrreldes palgatoetusega pikaajalistele töötutele ja vähenenud töövõimega inimestele). Võrreldes teiste palgatoetustega on “Minu esimene töökoht” teenuse puhul esiplaanil võimalus pakkuda toetust noortele kohe peale töötukassas registreerumist, et edendada nende kiiret tööleasumist. Lisaks on oluline “Minu esimene töökoht” teenuse koolituskomponent, ehkki seda on seni kasutatud harva. Sellegipoolest pakuvad “Minu esimene töökoht” teenuse soodsamad tingimused kui teistel palgatoetustel noortele lisavõimalusi rakenduda tööturul. Analüüsitulemused viitavad, et teenuse edasisel arendamisel on eelkõige vaja kaotada teenuse rakendamise kitsaskohad. Teenuse tingimusi seevastu ei ole vaja suurel määral muuta.