2012.–2013. aastal hindas Praxis „Vastsündinute kuulmise skriiningu projekti 2004–2012“. Töö eesmärk oli projekti tulemuslikkuse hindamine fookusega projekti juhtimise ja rakendamise aspektidel, mitte tervishoiuteenuse osutamisel. Analüüsist nähtuvad järeldused ja soovitused.
Joonis näitlikustab vastsündinute kuulmise skriiningu protsessi.
“Rahvusvaheliselt on vastsündinute skriininguid tehtud juba enam kui 40 aastat. EHK käivitas 2004. aastal koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi Kõrvakliinikuga vastsündinute kuulmise sõeluuringute programmi.” – Gerli Paat-Ahi
Tulemuslikkus
Hinnang projekti eesmärkide täitmisele on hea – saavutatud on kavandatud vastsündinute skriininguga hõlmatuse tase, diagnoosimise ja habilitatsiooni aeg on lühenenud, valepositiivsete testide arv on keskmiselt oodatud tasemel ja skriiningust keeldujaid on vähe. Projektil on olemas tulemuslikkuse mõõtmiseks indikaatorid ja need on ajas jälgitavad, kuid puudub ülevaade skriinimata jäänud lastest ja perearsti skriiningualasest tegevusest. Hiiumaa vastsündinud ei ole hõlmatud ja valepositiivsete testide arv varieerub haiglate lõikes.
Sihtrühma rahulolu
Korraldatud on viiel aastal rahuloluküsitlus lapsevanemate seas ja kahel aastal skriiningut teostava personali seas ning kogutud info on oluliseks sisendiks projekti arendamisel. Samas on rahuloluküsitluses osalevate lapsevanemate valim väga väike võrreldes skriinitavate hulgaga ning aastate ja haiglate lõikes varieeruvad vastused oluliselt, samuti on lapsevanemate informeerituse taset, skriiningu aparatuuri toimimist ja skriinimist puudutava dokumentatsiooni selgust võimalik parandada. Ka ei selgu küsitlusest personali teadmised skriiningu läbiviimise, kuulmiskahjustuste ning lapsevanemate teavitamise kohta.
Projekti majanduslik hindamine
Projekti eelarve kohta on info olemas ja analüüsitav, kulud jäävad eelarve piiresse ja keskmine ühe juhu avastamise kulu on suhteliselt kõrge. Kuid põhjalikuma analüüsi tegemiseks andmed praegu puuduvad, sest nende kogumine aruannetega on keeruline, analüüs nõuab palju käsitsi tööd ja andmete sisestamist, puudub seos kliinilise ja kuluinfo vahel ning andmete kvaliteedi kontroll on raskendatud, kuna andmed ei ole lingitud e-tervise või haigla infosüsteemidega, vaid kogutakse konkreetselt projekti aruandluse jaoks.
Projekti juhtimine
Projekti juhtimine on toimunud heal tasemel, järgitud on rahastamislepingus sätestatud nõudeid, seatud eesmärgid on suuresti täidetud, projektiplaan ja ülejäänud dokumentatsioon on selge. Projekti juhtimise vastutus on soovitatav selguse huvides ühele projektijuhile või vähemalt peaksid olema kahe projektijuhi olemasolul selge vastutus määratletud ning fikseeritud (soovitatavalt kirjalikult). Iga-aastaste tegevuste planeerimisel võiks nõuda selgelt auditeeritavalt ka tegevuste oodatavate tulemuste sõnastust.