Uuringus selgus, et keskmine Eesti vabatahtlik on:
- Naine parimas tööeas
- Kesk- või kutseharidusega, töötades spetsialisti, ametniku või juhina
- Netosissetulekuga vähemalt 800 Eurot kuus
- Eesti rahvusest ning pärit Tallinnast või Lõuna-Eestist
Uuringu tulemused näitavad, et inimesed teadvustavad vabatahtlikku tegevust ühiskonnas aina rohkem, kuid üleüldine teadlikkus on siiski kesine, vaid 31% Eesti elanikkonnas osales 2013. aastal vabatahtlikus tegevuses. Hinnanguliselt 656 454–712 952 inimest ei ole üheski vabatahtlikus aktsioonis osalenud.
Tegevuse valdkondadest oli 2013. aastal kõige populaarsem keskkonnakaitse, loodushoid ja säästlik eluviis; piirkondadest on enim vabatahtlikke Jõgeva-, Võru- ja Raplamaal. 52% vabatahtlikest osales tegevustes omaalgatuslikult ning 46% mõne organisatsiooni eestvedamisel või kutse peale. Ka aktiivsete panustajate sageduse osakaal on suurenenud, 73% on olnud kaasatud rohkem kui üks kord.
Vabatahtlikus tegevuses osaletakse peamiselt, et oma tegevusest tunda emotsionaalset rahulolu ja õnne. Inimeste aitamine ja end ühiskonnas vajalikuna tundmine on ka levinud motivaatorid. Osaletakse kohaliku elu edendamise tegevustes, vabatahtlike seas on populaarsemad valdkonnad veel noorsootöö ja töö lastega ning haridus ja teadus.
“Vabatahtliku tegevuse mõistet võib taustast, kogemustest ja tavadest sõltuvalt tõlgendada mitmeti ning osa inimesi ei pruugi üldse olla vabatahtlikust tegevusest teadlikud ega sellega kokku puutunud.” – Maiu Uus
Riigi tugi vabatahtlikule tegevusele seisneb tunnustusel ja väärtustamisel. Vabatahtliku tegevuse mainet hinnati 2013. aastal heaks, sellegi poolest peegeldab mittevabatahtlike enamus ühiskonnas üldist rahva hoiakut.