Siseturvalisuse valdkonnas oli ilmnenud mitmeid asjaolusid, mis osutasid Sisekaitseakadeemia (SKA) pakutava tasemehariduse ning tööandjate vajaduste lahknevusele. Lisaks sellele, et tööandjatelt kostus rahulolematust lõpetajate teadmiste-oskuste osas, oli mõnes valdkonnas jäänud kadettide ettevalmistus kohati liialt ühekülgseks. Erialane haridus pole väärtus iseenesest, kui selle eriala järele puudub vajadus või õppekava läbimisel omandatud oskustega pole rakendust või saadud oskused pole piisavad töö tegemiseks eeldataval tasemel. Arvestades, et tegemist on väga kalli haridusega, siis teeb riik ebamõistlikke kulutusi, kui SKA haridus ei haaku siseturvalisuse valdkonna tööandjate vajadustega. Seetõttu algatatigi see analüüs, et välja selgitada, kuivõrd vastab tänane SKA tasemeharidus oma sisult ja ülesehituselt Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Häirekeskuse ja Maksu- ja Tolliameti asutustele pandud arengueesmärkide täitmisel.

Analüüsi peamised tulemused olid:

• Praeguse tööjõuolukorra analüüs näitas, et valdavalt suuri tööjõupuuduse probleeme asutustes ei esine, välja arvatud mõned üksikud valdkonnad ja piirkonnad (riigi äärealad). Ka valdkondlike arengukavade analüüs tõi esile, et siseturvalisuse valdkonna töötajaskonnas suurt kvantitatiivset suurenemist ette ei nähta, vaid puuduolev tööjõuvajadus täidetakse vabatahtliku partnerluse suurendamisega.
• Valdkonna strateegiate analüüsis tuli esile, et peaaegu üldse või väga vähesel määral on pööratud tähelepanu majanduse arenguga (nt töötus, sissetulekute tase ja ebavõrdsus) kaasneva mõju hindamisele.
• Suuremaks probleemiks on kujunemas asendusnõudlusega (töötajate vananemine) toimetulek, mida nendes asutustes alati selgelt ei teadvustata.
• Kõigis valdkondades on tähtsamaks muutumas üldiste kompetentside roll valdkonna arengute ning töö iseloomu muutuste tõttu (nt töö keerukamaks muutumine, standardiseerituse vähenemine, otsustusõiguse suurenemine, analüüsi sisaldavate tööülesannete kasv, töötamine IKTga, ennetava iseloomuga tööülesannete tähtsustumine, asutuste siseste muudatustega kohanemise võimekuse vajadus jne). Seetõttu on selgelt vajalik nendele kompetentsidele töötajate tasemeõppes ja täienduskoolituses rohkem tähelepanu osutada. Seejuures ei ole tegemist otseselt õpetatavate oskustega, vaid selliste oskustega, millega tuleks kutsespetsiifiliste kompetentside kõrvalt järjepidevalt tegelda.
• Interdistsiplinaarsuse kasv tööde iseloomus (valdkondadeülesus ja -vahelisus probleemidega tegelemisel) nõuab töötajatelt järjest enam oskust erinevaid valdkondi omavahel seostada ning neis üheaegselt toimida. Seetõttu peaks tasemeõppes sellele rohkem tähelepanu osutama (nt probleemipõhise õppe laialdasem rakendamine ja erinevate erialade õppurite koostöövõimaluste suurendamine).
• Esile tulid probleemid töötajate/lõpetajate keeleoskusega – SKA eesti emakeelega lõpetajatel kaldub olema ametialase vene keele oskus tagasihoidlik, piirialadel (eelkõige Ida-Viru) on aga tööturult raske leida hea eesti keele oskusega tööjõudu. Lisaks on rahvusvahelise mobiilsuse suurenedes ning rahvusvahelise koostöö tähtsamaks muutudes üha rohkem vajalik töötajate hea inglise keele oskus.
• Analüüs osutas õpiteede ja ametikohtade omavahelisele mittevastavusele: a) Ametikohad, kuhu SKAst inimesi eeldatavalt tööle oodatakse, ei vasta SKAst tulijate kvalifikatsioonile – ametikoha nõuded on enamasti madalamad kui SKAst omandatud kvalifikatsioon, aga on ka olukordi, kus nõuded (eelkõige tööandjate ootused, mis ei pruugi väljenduda ametijuhendis, nt PPA) on kõrgemad kui SKAst omandatud kvalifikatsioon. See osutab selgelt vajadusele lahendada vastuolu ameti ja SKA koostöös. b) Ebaselgus, millistele ametikohtadele SKA õppekavad töötajaid ette valmistavad – õppekavade kirjeldused on selles osas ebatäpsed ning vajaks täiendamist, sh tuleks tähelepanu osutada töödele, millele kutsestandardist tulenevalt võidakse samuti sobida (laiema ampluaa kirjeldamine).
• Vajadus parandada SKA haridusele antava sisendi kvaliteeti tööandjate poolelt (eelkõige PPA ja MTA). Esiteks on vajalik parandada ametijuhendite kvaliteeti selliselt, et ametikoha nõuded oleks vastavuses tööülesannete ja vastutuse ulatusega ning läheneda ametijuhenditele kompetentsipõhiselt (isikuomadused asendada üldiste kompetentside mõistega). Teiseks tuleks suuremat tähelepanu osutada SKA õppega seotud info koordineerimisele, kooskõlastamisele ja läbitöötamisele asutuse sees, nii et SKA-l oleks võimalik selgelt aru saada, millised on ameti seisukohad (st neid jagavad eri tasandite ja valdkondade esindajad).
• Tööandjate ja SKA vahelise koostöö suurendamise vajadus. Kuigi mitmetes valdkondades ja/või asutustes hindavad tööandjad koostööd heaks (nt HÄK), segavad teisalt paljudel juhtudel koostööd isikutevahelised erimeelsused ja/või koostöövormide hägusus (nt PPA, PÄA kriisireguleerimise ja tuleohutusjärelevalve valdkond). Seega on vajalik tegeleda koostöövormide täpsema kokkuleppimisega ning isikutepõhiselt suhtluselt rohkem suunduda institutsionaalsema koostöö suunas. Siin on Siseministeeriumil koolipidajana võtmeroll tõhusa lahenduse pakkumisel (koordineeriv funktsioon).