Analüüsi raames loodi ravikindlustuse tulude ja kulude prognoosimise mudel, mis võimaldaks hinnata nii pikaajalist finantsilist jätkusuutlikkust kui ka testida erinevate stsenaariumite mõju jätkusuutlikkusele.

Prognoosimise tulemused näitasid, et pikaajaliselt on haigekassa tulude ja kulude vahe negatiivne. 2030. aastal hakkab vahe kiiremini kasvama tulenevalt sellest, et hõivemäärad on saavutanud selleks ajaks maksimumtaseme ning rahvastiku vananemine hakkab enam mõjutama kulusid. See omakorda vähendab haigekassa reserve, mis muutuvad eeldatavalt negatiivseks aastal 2022, millest alates suureneb täiendavate rahaliste allikate vajadus, et säilitada senine kulutuste tase.

Prognoosimudeli puhul on tegemist juhtimistööriistaga tervishoiu korraldajatele, kes saavad iga-aastaselt hinnata erinevate meetmete ja trendide mõju ravikindlustuse tulude ja kulude pikaajalisele tasakaalule. Aruanne tutvustab prognoosimudelite tausta ning prognoosimise metoodikat, samuti prognoosimudeli väljundit ning kasutusvõimalusi.

Kuigi rahvastiku vananemine mõjutab ravikindlustuse finantsilist jätkusuutlikkust, näitab mudel, et demograafiline mõju pole siiski ainus tegur. Mudel võimaldabki analüüsida tööturu, hindade, teenuste pakkumise struktuuri, majandusriskide ja maksumuudatuste mõju jätkusuutlikkusele.

Hinnangu andmisel jätkusuutlikkusele tuleb meeles hoida, et lisaks mängivad rolli ka tegurid, millega mudelis otseselt arvestada ei saa. Tähtsad on tervishoiu laiem korraldus ehk milline on teenusepakkumise võrgustik, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ning elanike tervisekäitumine. Seega tuleb mudeli tulemuste tõlgendamisel arvestada, et tegemist on tegeliku elu lihtsustusega. Mudeliga tehtud arvutusi tuleb käsitleda kui ühte abivahendit sobivaima poliitikameetmete komplekti valimisel ravikindlustuse jätkusuutlikkuse tagamisel.

Vaata ka