Vabaühenduste rahastamisega kokkupuutuvad rahastajad ja taotlejad on sageli silmitsi probleemiga, kus samadest asjadest rääkides kasutatakse väga “erinevat keelt”. See tähendab, et rahastamisliike ja põhimõisteid määratletakse erinevalt ning sageli esitatakse rahastamise käigus nõudeid, mis osutuvad koormavaks nii rahastajale endale kui ka taotlejale. Tulemuseks on olukord, kus ühendusi koheldakse ebavõrdselt, rahastamine ei ole läbipaistev ning see ei toimu avalikes huvides. Samuti on levinud rahastamine “rahastamise pärast” ilma selget mõju või tulemust taotlemata.
Taolise olukorra muutmiseks töötas Praxis Siseministeeriumi tellimusel ning koostöös väga mitmete rahastajatega jt ekspertidega (KÜSK, EAS, Vabaühenduste Liit EMSL, Kodukant, Siseministeerium, Rahandusministeerium jne) välja Ühenduste rahastamise juhendmaterjali, mis keskendub riikliku rahastamisega seonduvate mõistete ning praktikate ühtlustamisele.
Juhendmaterjali koostamine hõlmas seejuures erinevaid etappe:
- Praktika näidete kogumine ministeeriumitest, KOVidest ja rahastamisega tegelevatest sihtasutustest ning selle analüüs;
- Vabaühenduste riikliku ja KOV rahastamise juhendmaterjali kirjutamine;
- Juhendmaterjalide rakendatavuse testimine viie rahastaja poolt.
Juhendmaterjali juurutamiseks on Praxis viinud läbi ka ühenduste rahastamise koolitusi. Perioodil 2012-2015 toimus ca 30 koolitust Eesti erinevais paigus riigi- ja KOV ametnikele ning ühenduste esindajatele. Koolitusel osalejatele on pakutud lisaks ka nõustamist, mis peaks samuti toetama juhendmaterjali kasutuselevõttu.