Ühenduste rahastamise juhendmaterjal koostati Praxise poolt eesmärgiga luua ühtsed alused ühenduste siseriiklikule rahastamisele. Juhendmaterjali vajadus tulenes sellest, et ühenduste rahastamisel kasutatakse erinevaid mõisteid ja põhimõtteid, üheselt ei mõisteta rahastamisliikide erinevusi, rahastamine ei ole läbipaistev ega seotud rahastaja strateegilise planeerimisega. Samuti ei ole rahastajal veel kujunenud harjumust hinnata rahastamise tulemuslikkust. Taoline olukord muudab keerukaks rahastajate koostöö ning raiskab ressursse olukorras, kus avaliku sektori vahendid on järjest suurema surve all. Lisaks on taoline praktikate erinevus koormav ka rahastuse taotlejatele.

Juhendmaterjalil on seetõttu kolm alaeesmärki:

  • Ühtlustada põhimõtteid, mõisteid, tavasid, et täpsustada ootusi ja suhteid avaliku ja kolmanda sektori vahel;
  • Lihtsustada reegleid ja muuta need põhjendatumaks, et kasutada teadlikult potentsiaali, mida pakuvad vabaühendused;
  • Suunata tähelepanu rahastamise tulemuslikkusele, et saavutada suurem mõju riigi ressursside kasutamisel.

Juhendmaterjal koosneb kahest suuremast osast.

  • Esimene osa keskendub rahastamise põhimõtete ja rahastamisliikide kirjeldusele.
  • Teine osa kirjeldab rahastamisprotsessi samm-sammult, alates eesmärkide püstitamisest kuni rahastamise tulemuslikkuse hindamiseni.
  • Juhendmaterjali lõpus on lisad, mis sisaldavad näidisvorme (nt projektitoetuse taotlusvorm, projektitoetuse taotluse hindamisleht, projektitoetuse kasutamise aruandest, projektitoetuse andmise tingimustest ja korrast jne).

 

Juhendmaterjali koostamine toimus tihedas koostöös erinevate ekspertidega Vabaühenduste Liidust EMSL, KÜSKist, Siseministeeriumist, Rahandusministeeriumist, EASist, Kodukandist jt organisatsioonidest. Samuti konsulteeriti vabaühendustega EMSLi kärajatel. Et veenduda juhendmaterjali rakendatavuses testiti seda enne avaldamist viie rahastaja poolt: Rae valllas, Suure-Jaani vallas, Tartu linna kultuuriosakonnas, Tartu linna sotsiaalosakonnas ja Siseministeeriumis. Testimise käigus võrreldi rahastajate senist praktikat juhendmaterjalis kirjeldatuga ja tehti soovitused õigusaktide ning praktika muutmiseks.

 

Vaata ka