Keskmine perearstide vanus suureneb Eestis iga aastaga ning vajadusele vastava tempoga perearstide juurdekasv praegu puudub. See seab tervishoiusüsteemi järjest suureneva surve alla ning kannatavad patsiendid, kes perearstide puuduse tõttu abi ei saa. Eestis üldarstiabi korraldamisel lähtutakse eeldusest, et see on kättesaadav võimalikult kodu lähedal. Seega on oluline roll üldarstiabi korraldamisel ka omavalitsustel ning selle rolli täitmise edukus võib osutuda oluliseks otsustuskohaks perearsti tööle asumise valikutes. Seetõttu on käesoleva analüüsi fookuses omavalitsuste rolli suurenemise hindamine üldarstiabi kättesaadavuse parandamisel.

Selleks, et välja selgitada üldarstiabi korralduse praegune olukord ja välja töötada olukorra parendamiseks võimalikke tegevuskohti, viidi läbi erinevate valdkonna spetsialistidega intervjuud (perearstid, keskvalitsuse ametnikud, omavalitsuste töötajad), analüüsiti nelja erineva Euroopa riigi praktikaid ja OECD ja WHO soovitusi ning viidi ellu fookusrühm. Eelpool nimetatud metoodikate tulemusel jõuti kolme omavalitsuste rolle ja tegevusi koondava mudelini, mille ellu rakendamine toetab praeguse süsteemi senisest tõhusamat toimimist:
KOV kui haldusteenuse pakkuja, kus KOV tagab perearstidele sobiliku hoone olemasolu, kuhu perearstid saavad koonduda ja teenust osutada, kuid KOV üldarstiabi teenuse osutamisse ei sekku.
KOV kui juriidiline isiku looja üldarstiabi teenuse osutamiseks, kus KOV võtab endale vastutuse üldarstiabi teenuse osutamises ja palkab tööle perearsti(d).
KOV kui (eelkõige finantsidega) toetaja. KOV toetab perearste finantsiliselt (sh investeerib tervisekeskuste loomisesse) ja/või kaasab perearste erinevatesse projektidesse.