Analüüs keskendus Eesti vanemapuhkuste süsteemile ja selle eesmärk oli hinnata seda, kuidas 2013. aastal Eestis kehtiv vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem võimaldas lapsevanematel töö- ja pereelu ühitada ning kuivõrd motiveeris see isasid vanemapuhkust kasutama. Tegemist on kujundava poliitikaanalüüsiga, mille käigus kaaluti läbi erinevad võimalused süsteemi muutmiseks ning ettepanekud süsteemi ümberkujundamiseks, võttes sealjuures arvesse kaasneva mõju nii tööandjatele, riigile kui ka ühiskonnale laiemalt.
Kuigi Eesti on jõuliselt liikunud kahe leivateenija peremudeli poole, on väikeste laste emade tööhõivemäär ja isade panus laste eest hoolitsemisse madal. Kuna töö- ja pereelu ühitamine puudutab meeste ja naiste võrdseid võimalusi, laste arengut, sündimust, tööhõivet ja muid valdkondi, peaks riik olema huvitatud sellest, kuidas neid võimalusi parandada ja soodustada tasakaalustatud hoolitsuse jagunemist mõlema lapsevanema vahel. Praegune puhkustesüsteem ei pruugi neid eesmärke täita, millele viitab see, et Eesti paistab Euroopas silma suure tööturu soolise ebavõrdsusega. Isade osalus vanemapuhkuse kasutamises on samuti väga madal.
“Käesoleva analüüsi keskne järeldus on, et töö- ja pereelu edukas ühitamine ja isade osaluse suurendamine hoolduskoormuse kandmisel ei ole Eestis vanemapuhkuste süsteemi oluliste kohandusteta võimalik.” – Helen Biin
Lapsevanemate töö-ja pereelu ühitamise võimaluste ja valikuvabaduse suurendamiseks tuleb kahandada puhkuse -ja hüvitiseskeemide jäikust. Näiteks soovitavad uuringu autorid muuta vanemahüvitise süsteemi selliselt, et puhkust ja hüvitist oleks võimalik võtta välja ka osalise ajaga, sama ajal väiksema koormusega töötades ja/või pikema perioodi jooksul. Ka lapsepuhkust kasutavate isade hulka võib suurendada see, kui perele anda rohkem otsustusvabadust selle üle, kuidas ja kuna puhkust võtta ja omavahel jagada. Lisaks on mitmete teiste riikide näitel edukaks osutunud süsteem, kus osa puhkuseaega reserveeritakse isadele ja emad seda kasutada ei saa.
Vanemahüvitise saajad soo lõikes.
Vanemapuhkuste süsteemi arendamisel tuleb kindlasti silmas pidada ka tööandjate huve ja vajadusi. Et aidata tööandjatel paremini planeerida oma tööd, tuleb pikaajaliste puhkuste etteteatamisaega pikendada. Samuti tuleb leida tasakaal paindlike puhkusevormide rakendamisel tööandjate ja lapsevanemate soovide ja vajaduste vahel ning määratleda kindel kord, mil määral tuleb puhkuseplaanid eelnevalt kokku leppida ja mil määral on neid võimalik hiljem muuta. Lisaks süsteemi ja seaduste muutmisele on olulisel kohal ka stereotüübid, mis puudutavad isade panust väikelapse hooldamisse, ning suhtumine vanemapuhkusel emadesse ja isadesse.
Vaata ka