Projekti eesmärk on nõustada Ukraina kriisiinfotelefoni töörühma ja kriisi lahendamise eest vastutavaid ametkondi ühtse kriisiinfotelefoni väljaarendamisel, et suurendada Ukraina ametiasutuste suutlikkust efektiivsemalt toime tulla kriiside lahendamisega. Ühine ja eelnevalt kokkulepitud ametiasutuste ülene töökorraldus kriisialase teabe töötlemisel ja jagamisel suurendab elanikkonna teadlikkust kriisiga kaasnevatest ohtudest, suurendades teadmisi ohutust käitumisest ja aidates seeläbi kaasa kriiside kiiremale lahendamisele ning vähendades kriisidega kaasnevaid kahjusid. 2020. aasta alguses alanud COVID-19 pandeemia jätkumisel, selle järelmõjudega tegelemisel ning tulevaste võimalike kriisiolukordade puhul on kriisiinfotelefon üheks hädavajalikuks kanaliks ametiasutuste ja elanikkonna vahelisel suhtlemisel.
COVID-19 pandeemiaga sarnaselt kasvab suurõnnetuste ja kriiside ajal elanike infovajadus toimuva kohta, kuid ajakirjandus, sotsiaalmeedia ning asutuste kodulehed ei taga kriisikommunikatsiooni korraldamist nii sujuvalt, et oleks arvestatud kõikide ühiskonnagruppide info hankimise võimaluste ja informeerituse vajadustega. Asutakse otsima sobivaid info hankimise kanaleid ning telefon on väga paljudele esimeseks eelistuseks. Helistatakse pereliikmetele ja sõpradele, inimestele, kelle teadmisi ja arvamusi nõu saamiseks usaldatakse. Samuti võetakse ühendust erinevate riiklike hädaabinumbritega (Ukrainas on need 101; 102; 103, aga Kiievi ja Dnipro linnades ka piloteeritavad 112 hädaabinumbrid) seni, kuni ei ole olemas ühte kindlat infotelefoni, mis oleks kõigile teada ja jagaks usaldusväärset ametlikku teavet hoiatuste, käitumisjuhiste, sündmuste lahendamise, eriolukordade väljakuulutamise, kehtestatud piirangute jms kohta.
Seni, kuni puudub üleriigiline ja ametkondade ülene ühtne kanal kriisi teabe jagamiseks koormavad infootsijad erinevaid ametkondi ja kõnedega koormatakse üle ka erinevad riiklikud hädaabinumbrid nii, et kiiret abi vajav inimene ei pruugi hädaabinumbriga ühendust saada. Kuna Eestis on edukalt rakendatud kriisiinfotelefon COVID-19 kriisi lahendamise ajaks, saab Eesti näitel välja tuua, et eriolukorra väljakuulutamise päevast alates oli kriisiinfotelefonile helistajate arvukus võrreldav Eesti ühtse hädaabinumbri 112 helistajate arvuga ööpäevas (kriisiinfotelefonil vahemikus 1000-3000 kõnet, hädaabinumbril 112 umbes 2000 kõnet).
Iga eriolukorra või kriisi lahendamist juhtiva asutuse ülesandeks on elanikele ja kriisiga puutumuses olevatele inimestele ajakohase info jagamine. Ukraina asutused ei ole üldjuhul teinud ettevalmistusi telefoni teel sündmuste ja kannatanute kohta info edastamiseks ning vajaduse korral lahendatakse olukord ad hoc – igal asutusel tekib ajutine telefoninumber, millelt jagatakse vaid asutuse spetsiifilist teavet ning asutuste vahel infot ei kooskõlastata. Nii tekib oht vastukäivate sõnumite edastamiseks. Seetõttu on oluline, et kriisiinfo sõnumid oleksid ametkondade ülesed (nt eriolukorra riiklikud piirangud). Üleriigiline ametkondade ülene lähenemine tagab kriisikommunikatsiooni meetme süsteemse rakendamise ja elanikkonnale edastatavate sõnumite aja- ja asjakohasuse. Täna on eriolukorra või kriisi lahendamist juhtivate asutuste valmidus kriisiinfotelefoni töölerakendamiseks Ukrainas puudulik ja ühtses kriisiinfotelefoni kontseptsioonis pole kokku lepitud. Ei ole välja töötatud ka rakendamise mudelit.
Arengukoostöö projekti eesmärk on toetada ja nõustada ühtse kriisiinfotelefoni rakendamise töörühma kontseptsiooni väljatöötamisel, et aidata ette valmistada ühel lühinumbril ja kokkulepitud reeglite alusel töötava kriisikommunikatsiooni kanali töölerakendamist. Ühtse kriisiinfotelefoni rakendamine kriise lahendavate asutuste vahel kokkulepitud mudeli alusel vahetu kahepoolse suhtluskanalina loob võimaluse kriisi ajal jagada inimestele usaldusväärsetest allikatest pärinevat infot, mille asutused on omavahel kooskõlastanud, ning koguda inimestelt täiendavat teavet olukorrast ja edastada teave kriisi lahendajatele.
Projekti viib ellu Praxis koostöös INTELCOM EST OÜ ja Ukraina Siseministeeriumiga.
Projekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.