Analüüsi eesmärk oli uurida ja edendada kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasatust rahvatervise teadusuuringutesse kaheteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis. Siinkohal on tegemist raportiga riikliku töötoa kohta Eestis.
„Proportsionaalselt moodustavad narkomaania ennetamise, tuberkuloosi ravi ja HIV ennetamise programmid kokku 81% riiklikult rahastatavate rahva tervise strateegiate eelarves.“ – Gerli Paat-Ahi
Projekti raames viidi igas riigis läbi seminar, kus osalesid erinevad rahvatervisega seotud osapooled. Seminari käigus selgus, et kuigi Eestis on päris palju erinevaid andmeid, on siiski olulisi andmebaase veel puudu. Nendeks on nt vigastuste register ja infarktiregister. Tervisega seotud andmeid on palju, kuid olukorra teeb keeruliseks nende allikate hulgas orienteerumine, kust millist infot otsida ja kuidas seda tõlgendada. Selgus, et puudust tuntakse laste uuringutest. Lisaks on Eesti kontekstis probleem, et vaatamata headele üleriigilistele andmetele ei ole võimalik andmeid maakondade lõikes eristada, kuid samas ei saa ka üldistada Lõuna-Eesti andmeid Põhja-Eestile ja vastupidi. Seega oleks vajadus arendada ka regionaalset andmebaasi, kuid paljude uuringute valim jääb selleks liiga väikeseks ja mahukamate uuringute tegemine nõuaks maakonna tasemel võrdluste võimaldamiseks lisaressursse. Terviseprofiilidel maakonna ja omavalitsuse raames on suur potentsiaal, need oleks tarvis teha kergemini kättesaadavamaks, näiteks panna profiilid nö Google’i kaardile, et oleks võimalik võrrelda end oma naabritega. Diskussiooni käigus jõuti järeldusele, et paraku meil ei ole küll täpset ülevaadet sellest, kui palju erinevate uuringute andmeid ja statistikat kasutatakse, kuid selge on see, et nende andmete kasutamisel on potentsiaali, sest kohati jääb mulje, et Eestis kogutakse rohkem andmeid, kui kasutatakse. Kasutamise hoogustumine omakorda suurendaks andmete kogumist ja avaldamist, parandades seeläbi kogu süsteemi.
Seminaril esitati ka mõned soovitused:
• Kord või kaks aastas võiks teha tervisestatistika infopäeva, kus erinevad organisatsioonid räägiksid oma andmetest ja uuringutest ning vajadusel ka nende kasutamisest. Kogutakse palju infot ja hea oleks seda informatsiooni levitada. Ideele loodeti 2010 aastaks reaalset väljundit saada.
• Suureks abiks oleks kord aastas kas samas või veel suuremas osalejate ringis korraldada seminar, kus räägitakse tulevastest uuringutest, nende läbiviijatest, andmevajadusest, keda kaasatakse uuringute analüüsi tegemisse ja millal on oodata tulemusi. See hoiaks ära juhuslikke projekte ja katsetusi, parandaks infokulgu ja aitaks kaasa koostööle.
Vaata ka
Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020
Eesti HIV-positiivsete võrgustik
Rahvatervisega seonduvad andmed Haigekassas