Eesti noortevaldkond on küllaltki professionaliseerunud: noorsootöötajatel ja mõnedel huvihariduse spetsialistidel on kutsestandard, noorsootöös pakutakse magistritasemeni akadeemilist haridust ning noortevaldkond on ka riiklikul tasandil teadvustatud ja juhitud. Professionaalsuse tunnustest on Eesti noortevaldkonnal aga puudu süsteemne ametialale sisenemise kontroll. Noortevaldkonna töötajatel on küll võimalik kutse omandada, kuid valdkonnas töötamiseks kvalifikatsiooninõudeid seatud ei ole.
Hiljutised uuringud viitavad aga, et kvalifikatsiooninõuete kehtestamine võib aidata leevendada mitmeid noortevaldkonnaga seotud probleeme. Näiteks võib kvalifikatsiooninõue aidata ühtlustada piirkonniti noorsootöö kvaliteeti ning tõsta valdkonna palgataset, samuti aidata kaasa töö keerukusele vastavate kompetentside tõusule ning töötajate valdkonnas püsimisele. Sealjuures on aga oluline kvalifikatsiooninõudele üleminekut põhjalikult analüüsida, sest kiirustatud või ebasobiva muutustekava puhul ei tarvitse noortevaldkonna töötajate kompetentsikasvust kõik Eesti piirkonnad võrdselt osa saada või väheneb töötajate arv valdkonnas veelgi.
Uuringu eesmärk on toetada Eesti noortevaldkonna töötajate kvalifikatsiooninõuetele ülemineku kavandamist. Selleks anname ülevaate välisriikide noortevaldkondades ja Eestis sarnastes valdkondades kvalifikatsiooninõuete kehtestamise reformi läbiviimise praktikatest ja kogemustest. Samuti analüüsime nende praktikate sobivust Eesti noortevaldkonna konteksti ja teeme ettepanekud Eesti noortevaldkonnas samasisulise reformi elluviimiseks.