Digitaalne kommunikatsioon on laiendanud inimeste omavahelise suhtlemise ja kaasamise võimalusi. Samas seavad Euroopa ühiskondadele väljakutseid sellega kaasnevad nähtused nagu konflikti õhutamine, vihakõne ja desinformatsioon. Paljud selliste destruktiivsete suhtlusaktide algatajad on inimesed, kes loovad küll erinevat laadi (meedia)sisu, kuid kes ei järgi samas professionaalseid ega eetikaga seonduvaid reegleid. Näiteks ei ole nad kohustatud levitama tõest teavet või tagama sisu usaldusväärsust.
Lisaks ei anna olemasolev avaliku suhtluse raamistik inimestele õigust mõjutada seda, kuidas meediainstitutsioonid ja teised toimijad Euroopa meediamaastikul tegutsevad. Kuna meedial on demokraatia tagamisel spetsiifiline roll – näiteks tagada arvamuste kajastamisel mitmekesisus, harida-informeerida ning täita neljanda võimu rolli –, on vaja eetilistel teemadel dialooge pidada.

DIACOMET`i eesmärk on välja selgitada, millised on väljaspool professionaalseid meediaorganisatsioone meediamaastikul kommunikeerjate hoiakud ja väärtused ning milliseid kommunikatsioonipõhimõtteid peaks järgima.
Meie uurimisprojekt püüab leida viise, kuidas erinevaid hübriidmeedias suhtlevaid inimesi vastutust võtma suunata. Lisaks on uuringu käigus kogutud info eesmärk töötada välja õppevahendid lasteaedadele, üldhariduskoolidele, kõrgkoolidele ja vabaühendustele ning soovitused poliitikakujundajatele.

DIACOMET`i projektis teeb Praxis koostööd Tartu Ülikooliga ja 8 erineva välispartneriga Austriast, Hollandist, Leedust, Sloveeniast, Soomest, Šveitsist ja Ungarist.