Vähidiagnoos põhjustab patsiendile ja tervishoiusüsteemile suuri kulutusi – kulu kaasneb ravimite kasutamise, regulaarsete uuringute, ravi ja arstikonsultatsioonide tõttu. Töövõime languse korral ja puude kujunemisel kaasneb kulu ka patsiendi lähedastele, tööandjale ja erinevatele sotsiaalkaitseskeemidele.

Koos vähki haigestunud inimeste arvu kasvamisega on viimase kümne aasta jooksul suurenenud ka vähi ennetamise ja ravi kulud ning vähiga kaasnev kahju enneaegse suremuse ja elukvaliteedi languse tõttu kaotatud eluaastate näol. Seega põhjustab vähk ühiskonnale märkimisväärse majandusliku koormuse. Vähiga kaasnevad lisaks hospitaliseerimise kuludele ka hulk muid kulusid. Teatud osa neist kaasnevatest kuludest jääb patsiendi kanda (nt ravimid) ja teatud osa (nt töövõimetushüvitis) jääb kas riigi või tööandja kanda. Tulenevalt haigusega kaasnevate kulude suurusest ja olulisusest tuleks kulu-tulususes analüüsimisel vähiga seotud kuludega kindlasti arvestada ning võimalusel need ka arvutustesse lisada. Otsestest kuludest saab mõõta veel ennetustegevusega seotud kulusid ja skriiningute kulusid.

Kui eelnevate kulude puhul oli tegu otseste ja rahaliste kuludega, siis vähem olulised pole ka kaudsed ja mitterahalised kulud. Kõige sagedamini räägitakse siinkohal näiteks kaotatud eluaastatest, elukvaliteedi halvenemisest ja töövõime vähenemisest tingitud kahjudest. Kuna tegu on mitterahaliste kuludega (kuigi kaotatud eluaastaid oleme antud uuringu raames püüdnud ka rahaks arvestada), siis antud kulude väärtustamisel piirdutakse analüüsimisel täpsete kulude leidmise asemel vaid hinnangutega.