Septembris 2016 algab vabaühenduste arenguprogramm huvikaitsevõimekuse tõstmiseks.

Arenguprogrammi eesmärk on pakkuda 18 kuu jooksul 25 vabaühendusele järjepidevat tuge – teadmisi, oskusi, nõustamist ja mentorlust – et teha läbi üks huvikaitseprotsess ning toetada seeläbi  programmis osalevate organisatsioonide võimekust esindada oma sihtrühmade ja liikmete seisukohti ning olla avalikule võimule professionaalseks partneriks poliitikakujundamises.

Programmis osalejate valikul hinnatakse:

  • organisatsiooni poolt kirjeldatud huvikaitseteemat ja selle võimalikku mõju;
  • meeskonna piisavust kirjeldatud teemaga järjepidevaks tegelemiseks;
  • organisatsiooni valmisolekut teha huvikaitseplaaniga poolteist aastat aktiivselt tööd.

 

Miks on vabaühendustele vaja huvikaitse võimekuse arendamise programmi?

Vabaühenduste võimekus osaleda otsuste kujundamise protsessides on avatud ja kaasava poliitikakujundamise oluline eeldus. Kui kodanikuühiskonna organisatsioonid suudavad avalikku poliitikat analüüsida, kaasata seisukohtade väljatöötamisse oma liikmeid ja sihtrühmi ning pakkuda välja argumenteeritud lahendusi, siis rikastab see nii üldist ühiskondlikku debatti kui ka konkreetseid poliitikavaldkondi. Samuti aitab see kaitsta avalikku huvi ja tugevdab kodanike kaasatust.

Oma huvide eest seismisel on vabaühenduste puhul välja toodud mitmed probleemid ja vajadused:

  1. Ressursipuudus, et huvikaitseks meeskondi luua ja omavahel ülesandeid jagada. Projektipõhine tegutsemine ei võimalda järjepidevalt seisukohtade eest seista ning proaktiivselt poliitikakujundamises osaleda.
  2. Nõrk koostöö vabaühenduste vahel, sh oskamatus kasutada olemasolevaid kaasamise/osalemise tööriistu, luua ja kasutada kontakte.
  3. Vähesed mõju saavutamise oskused, s.h oskus probleeme ja oma tegevuse eesmärke sõnastada, andmete kasutamine oma valikute põhjendamisel, aga ka vähene koalitsioonides töötamise kogemus.
  4. Vähene strateegilise huvikaitse oskus, sh ka poliitikate mõjutamise nõrk seos juhtimisvalikutega organisatsioonis.

 

Eelnevale teadmisele tuginedes kutsuti Riigikantselei tellimusel ellu vabaühenduste arenguprogramm, mille eesmärk on:

  • anda vabaühendustele praktilisi oskusi ja teadmisi, mis aitavad poliitikakujundamises osalemise kvaliteeti parandada;
  • pakkuda huvikaitseprotsesside eestvedajatele tuge huvikaitsestrateegiate kujundamisel ning nende põhjal kokkulepitud tegevusplaanide elluviimisel;
  • aidata organisatsioonidel hinnata ja parandada püsivaid koostöövõrgustikke ning organisatsioonide sisemisi tööprotsesse, kavandada arendustegevusi, et tagada huvikaitsesuutlikkuse paranemise jätkusuutlikkus;
  • kirjeldada ja levitada häid näiteid vabaühenduste seisukohtade esindamisest;
  • selgitada välja levinumad tõrked kaasamispraktikates, mis tõhusat huvikaitsetööd takistavad.

Programmi sisuks on koolitused ja nõustamine ühe konkreetse huvikaitseprotsessi läbitegemise käigus. Paralleelselt huvikaitseplaani koostamise ja läbiviimisega, kaasavad osalejad oma organisatsiooni liikmeid ja sihtrühmasid, et need toetaks mõjusamat osalemist poliitikakujundamises ka tulevikus. Arenguprogrammi täiendavad osalejate kogemuste põhjal kirjeldatud juhtumikirjeldused ning tulemusi hinnatakse huvikaitse-eesmärkide ning osalejate enesehindamise põhjal.

Programmi elluviimise aeg on 1. august 2016 – 30. juuni 2018 ja selle viivad läbi vabaühenduste liit EMSL koostöös SA Poliitikauuringute Keskusega Praxis.