Eestis ei ole keskharidust omandanud üle 80 000 täiskasvanu ning see arv on püsinud stabiilsena ega näita langustrendi. Sealjuures on madala haridustasemega inimeste suur osakaal noortes vanuserühmades muret tekitav trend, mis võib viia madala haridustasemega inimeste osakaalu kasvuni, kui õpinguid katkestanud noori ei õnnestu hariduse omandamise juurde tagasi tuua.

Selleks, et toetada katkenud haridustee jätkamist ning kasutada optimaalsemalt ära haridussüsteemi ressursse, on viimaste aastate üks suuremaid muudatusi täiskasvanute gümnaasiumide järkjärguline liitmine riigikoolidega. Liitmise eesmärk riigi jaoks on olnud tagada täiskasvanud õppuritele üldhariduse kättesaadavus nüüdisaegse taristuga kutseõppeasutustes või riigigümnaasiumides. 2016. aastal alustati selleks läbirääkimisi kohalike omavalitsustega ning 2019/20. õppeaastal käivitati täiskasvanute gümnaasiumide liitmine kutsekoolidega. Praeguseks on liitmisprotsessi läbi teinud viis kooli, sealjuures läbirääkimised on käimas järgmiste kohalike omavalitsustega.

Muudatustele on seatud järgmised eesmärgid:

  1. Vähendada madala haridustasemega täiskasvanute arvu.
  1. Pakkuda õppijatele toetavaid meetmeid (nt kutseõppeasutuste olemasolevad õpilaskodud), paindlikkust ja täiendavaid valikuvõimalusi (nt kutse omandamine, valikainete raames erialaainete õppimine, liikumine ühel õppevormilt ja -kavalt teisele).
  2. Pakkuda õppijatele statsionaarses õppes olevatega õpilastega samaväärseid õppetingimusi ja õppekeskkonda.
  3. Pakkuda õpetajatele paremaid töötingimusi, sh täiskoormust ja vastavat palka.
  4. Tagada õpetajaskonna olemasolu.
  5. Lõpetada KOVide tegevuskulude arveldus täiskasvanud õppurite osas.
  1. Kavandada keskhariduse tasemel investeeringuid ühtselt ning vältida investeeringute tegemist mittevajalikesse, dubleerivatesse hoonetesse, õppebaasidesse ja infosüsteemidesse.

Projekti raames analüüsime seni liitmisprotsessi läbinud viie kooli näitel kutseõppeasutusega liitmise mõjusid. Ühtlasi on sihiks hinnata, kas ja mil määral võiks täiskasvanute gümnaasiumide liitmine kutseõppeasutustega viia nende eesmärkide täitmiseni, mida muudatusega on loodetud saavutada, ning kas ja milliseid täiendavaid tegevusi on vaja, et jõuda kõikide oodatud tulemusteni.

Liitmiste mõju analüüsimiseks kaardistame esmalt õpilaste, õpetajate ja liitunud täiskasvanute gümnaasiumide juhtkondade liitmisprotsessieelseid vajadusi, ootusi ja murekohti ning keskendume seejärel eelkõige liitmise tulemuste analüüsile ning seatud eesmärkide saavutamise hindamisele. Analüüsi tulemusena valmivad soovitused vajalikeks tegevusteks, et realiseerida seatud eesmärgid ning vajadusel adresseerida osapoolte esile kerkinud või endiselt lahendamata murekohti.