Täiskasvanuhariduses on viimastel aastatel toimunud suur muudatus: täiskasvanute gümnaasiumid liidetakse riigikoolidega, et vähendada keskhariduseta täiskasvanute osakaalu ning pakkuda täiskasvanud õppijatele rohkem võimalusi ja paremaid õppetingimusi. Uurisime esimese viie kutseõppeasutusega liidetud kooli näitel, kui edukalt on õnnestunud liitmise eesmärke saavutada.
Analüüsist selgub, et liitmise sujuvusel mängib väga olulist rolli kommunikatsioon. Enamasti domineerivad liitmisprotsessis osapoolte jaoks hirmud ning vähem on ootusi, et liitmise järel muutuks midagi paremaks. Seetõttu on liitmise eel ja käigus tähtsad selged sõnumid, osapoolte toetamine ning tähelepanu pööramine positiivsele, mis kaasneb kutseõppeasutusega liitmisega ning seal õppetöö alustamisega.
Saavutatud sai liitumisele seatud eesmärk, pakkuda senisest nüüdisaegsemat ja paremas seisus õppekeskkonda ka mittestatsionaarses üldharidusõppes õppijatele. Lisaks on liitmise tulemusena õpetajate ja õppijate kasutada varasemast uuem ja mitmekesisemaid võimalusi pakkuv digitaristu. Siiski tuleb järjekindlalt tähelepanu pöörata sellele, et nüüdisaegse õppekeskkonna hüved, sh digilahendused, leiaksid eesmärgipärast kasutust ja ka mittestatsionaarse üldharidusõppe õppijad ning õpetajad saaksid neist osa.
Samuti on liitmise järel võimalik pakkuda õpetajatele paremaid töötingimusi, sh täiskoormust. Nii mõnedki õpetajad jätkavad samas omal soovil osakoormusel töötamist ning olenevalt õppeainest ei ole alati ka võimalik kõigile liitmise järel täiskoormust tagada. Õpetajate palgad võivad üleminekul ühest koolist teise muutuda, kuna muutub koormusarvestus ning töö- ja lisatasude maksmine võib kooliti erineda. Keskmiselt on üldhariduse õpetajate töötasu kutseõppeasutuses siiski munitsipaalkoolide õpetajate töötasudega samal tasemel.
Üks eesmärk, mida pole suudetud liitmisega täielikult saavutada, on õpetajaskonna olemasolu tagamine. Liitmise tulemusel on kutseõppeasutustes küll tekkinud võimalus üldhariduse õpetajaid kutse- ja mittestatsionaarse üldharidusõppe vahel jagada ning nii tagada paremini õpetajate olemasolu vajalike ainete õpetamiseks, kuid osa aineõpetajate värbamisega on paiguti endiselt raskusi.
Liitmiste järel on lõpetatud kohalike omavalitsuste vahel tegevuskulude arveldus täiskasvanud õppurite osas ning keskhariduse tasemel saab investeeringuid kavandada ühtselt, tegemata investeeringuid mittevajalikesse, dubleerivatesse hoonetesse, õppebaasidesse ja infosüsteemidesse.
Eesmärk vähendada madala haridustasemega täiskasvanute arvu ei ole aga veel täidetud. Kuna muutuse pikaajaline mõju ei ole jõudnud veel piisavalt avalduda, saab selle sihi saavutamist hinnata tulevikus. Analüüs näitas, et õpilaste arv püsib stabiilsena, kuid pole kasvanud. Pole realiseerunud hirm, et huvilised ei leia kutseõppeasutuste koosseisust oma õppe-eelistust üles ning sisseastujate arv väheneb.
Jätkutegevusi nõuab veel ka eesmärk pakkuda õppijatele toetavaid meetmeid (nt kutseõppeasutuste olemasolevad õpilaskodud), paindlikkust ja täiendavaid valikuvõimalusi (nt kutse omandamine, valikainete raames erialaainete õppimine, liikumine ühel õppevormilt ja -kavalt teisele). Üldiselt on koolides liitmise järel säilinud täiskasvanute gümnaasiumidele omane õppekorralduse paindlikkus ja individuaalne lähenemine. Kuid kohati on probleeme tekitanud see, et kutseõppeasutuste personal pole alati harjunud paindlikumalt keskhariduse omandamise töökorraldusega.
Lisaks tekitab liitmisel ja ühtse organisatsioonina toimima hakkamisel koolidele raskusi kutse- ja üldhariduse süsteemide ühildamine õppekorraldusküsimustes. Seetõttu on vaja juba liitmise algul juhtida koolide tähelepanu nüanssidele, mille puhul on süsteemide korraldus erinev, ja tagada kutseõppeasutuse kui vastuvõtva kooli administratiivtöötajatele (nt õppejuht, õppekorralduse spetsialistid jt) esmased tegevusjuhised ja koolitused.
Mittestatsionaarse üldharidusõppe õppijatele täiendavate valikuvõimaluste (nt kutse omandamine, valikainete raames erialaainete õppimine) pakkumine ei ole seni praktiliste takistuste (nt tunniplaanide kattumine), aga ka huvi puudumise tõttu teostunud. Olgugi et tegevused kahe õppeliigi võimaluste lõimimiseks on osa koolides arendamisel, võtab toimiva süsteemi väljatöötamine ja rakendamine aega.
Enamasti, kuid mitte kõikjal, on liitmise järel võrreldes täiskasvanute gümnaasiumiga kasvanud õpilastele pakutavate tugiteenuste hulk, kuid suurem tugispetsialistide arv ei tähenda üldharidusõppe õpilastele alati teenuse paremat kättesaadavust. Nimelt on liitmise järel kutseõppeasutuse tugispetsialistid jagatud mitu korda suurema õpilaste hulga peale. Seetõttu on oluline vaadata liitmiste kontekstis üle kogu tugiteenuste kontseptsioon, et kõikide õpilaste toetusvajadus saaks kaetud.
Mitmed täiskasvanute gümnaasiumides pakutud ja õppijate poolt hinnatud teenused ja tegevused (nt psühholoogiline nõustamine, sisseelamis- ja tasanduskursused, lisakonsultatsioonid, väljasõidud) on olnud projektipõhised ning pole enam kättesaadavad. Projektide ja seega ka tegevuste lõppemine ei ole tingitud mitte liitmisest, vaid projektide rahastusperioodi lõppemisest, ent liitmisprotsess ja projektide lõppemine on kumuleerunud, tekitades endiste täiskasvanute gümnaasiumide õpilaste-õpetajate jaoks eriti muutusterohke olukorra.