Praxise hingeasjaks on Eesti ühiskonnas osalusdemokraatia põhimõtete rakendamise toetamine ja teadmistepõhise poliitikakujundamise edendamine. Kuna Praxis on mõttekeskus, mis loob pidevalt uut teadmist erinevates valdkondades ja teemadel, on meie võimaluseks toetada avalikku diskussiooni infolõhede vähendamisega erinevate ühiskonnagruppide vahel. Käesoleva projekti idee tulenebki Eesti ühiskonna parema lõimumise vajadusest.

Projekti üldine eesmärk on poliitikakujundamise võimekuse arendamine venekeelses elanikkonnas.

Projekti tulemusena avaldatakse Praxise venekeelne veebilehekülg ja tõlgitakse vene keelde iga analüüsivaldkonna olulisemad-värskemad-huvitavamad uuringud koos poliitikasoovitustega. Lisaks teeme koostööd venekeelse meediaga, et välja selgitada huvitavamad teemad ning paremini levitada sõltumatuid ekspertteadmisi Eesti ühiskonna olukorrast, arengutrendidest, probleemide lahendusvõimalustest. Nii on Eesti venekeelsel elanikkonnal ja selle organiseerunud osal parem juurdepääs infole ja võimalus teadmistepõhises poliitikakujundamises kaasa rääkida.

Venekeelsele elanikkonnale suunatud Praxise tegevused lähtuvad kolmest olulisest pobleemist, mis tänast Eesti ühiskonda lõhestavad:

1. Osalus kodanikuühiskonnas ja avalikus elus suurendab inimeste seotust ja kuuluvustunnet ühiskonnas. Viimastel aastatel olnud märgata kodanikuaktiivsuse tõusu ja integratsioonimonitooringu 2008.a andmed näitavad, et üldiselt on vähenenud erinevused eestlaste ja mitte-eestlaste vahel (välja arvatud Venemaa kodanike puhul), mis puudutab osalemist erinevates poliitilistes aktsioonides. Samas on oluline tähele panna, et pigem on venekeelne elanikkond aktiivne kultuuriseltsides, korteri- ja muudes ühistutes, spordiseltsides. Eestkostetegevustes ning Eesti poliitikate kujundamises osalemisega venekeelsed organisatsioonid praktiliselt ei tegele. Uuring tõdeb ka probleemi, et kodanikuorganisatsioonid on jagunenud eestikeelsete ja venekeelsete inimeste  organisatsioonideks, nii eraldatust taastootes. Eesti kodanikuühiskonna ühtlase arengu seisukohalt on oluline, et sellised erisused väheneksid ja sageneksid erinevate ühenduste vahelised kontaktid.

2. Hiljuti on ka võrreldud erinevate rahvuste võimalusi tegutsemiseks erinevates ühiskonna valdkondades. Selgus, et nii eestlased kui muud rahvused hindavad võimaluste ebavõrdsust suurimaks eelkõige poliitilises sfääris: poliitilise tegevuse võimalustes ning kaasatuses oma linna/valla elu mõjutavate otsuste tegemisse.  2008.a integratsioonimonitooringu aruanne kirjeldab ühe olulise trendina, et viimastel aastatel on vähenenud venekeelse elanikkonna usaldus Eesti riigi ja tema institutsioonide vastu, langenud nende venekeelsete vastajate osakaal, kes tunnevad end osana Eesti rahvast ning eestlased on jätkuvalt tõrjuvad venekeelse elanikkonna kaasamisel avalikku sfääri. Kuid venekeelne elanikkond tähtsustab enda sotsiaalset kaasatust ja avatud dialoogi – on olemas ootused aktiivsemat kaasatuseks ja valmisolek osalemiseks.

3. Lisaks näitavad mitmed uuringud eesti ja venekeelse avaliku sfääri, teaberuumi, meediaruumi üksteisest eraldatust ja seal liikuva teabe erinevusi. Integratsiooni monitooringu 2008 andmetel on venekeelse elanikkonna hulgas on eestlastega võrreldes suurem nende inimeste hulk, kes peavad end Eestis ja kodukohas toimuva kohta kehvasti informeerituks. Eestikeelsele elanikkonnale kättesaadava tasakaalustatud, objektiivse ekspertteadmise jõudmine venekeelsesse meedia- ja inforuumi on täna raskendatud.  Teadmiste ja info pakkumine vene keeles otse algallikast on vajalik.