Indikaatorid aitavad selgemalt eristada poliitika sekkumist vajavaid valdkondi, konkretiseerida poliitika eesmärke ning jälgida selle rakendamise edusamme. Eestil on mõõdikute osas veel teistelt riikidelt palju õppida. Antud projekti eesmärk on analüüsida rahvusvaheliselt tunnustatud töövaldkonna arengut iseloomustavate indikaatorite kasutatavust Eestis ja teha ettepanekuid tööpoliitika erinevaid aspekte mõõtvate indikaatorite ning nende arvutamiseks sobivate meetodite ja andmeallikate osas. Uuringu tulemused on koondatud aruandesse, mille esimene osa käsitleb konkreetseid rahvusvahelisi indikaatoreid ning teises osas pakutakse välja sobivaid mõõdikuid erinevate tööpoliitikatega seonduvate teemade lõikes.

Uuringu esimeses osas käsitletakse allpool nimetatud mõõdikuid. Iga indikaatori puhul selgitatakse nende tähendust ja seotud valemeid ning tuuakse välja nende erinevad tõlgendused ja alternatiivsed arusaamad. Samuti selgitatakse, kust või mil moel on võimalik nende mõõdikute kohta andmeid koguda, mida seejärel konkreetsete arvutustega illustreeritakse.

  • Riskirühmade tööturulõhed
  • Tööjõust väljajäämise keskmine vanus
  • Paindlike töösuhete levik
  • Kaugtööga hõlmatus
  • Tööjõu mobiilsus
  • Vaesuslõks, töötuslõks ja mitteaktiivsuslõks
  • Vaeste töötajate osakaal
  • Madalapalgaliste maksustamine
  • Hõivatute tegelik maksumäär
  • Deklareerimata töö osakaal

Töövaldkonna laiemate teemade puhul antakse ülevaade allpool olevatest mõistetest. Selgitatakse mõistete sisu ja nendega soetud indikaatoreid. Võimalusel kirjeldatakse jällegi vastavaid andmeallikaid ja mõõtmismeetodeid.

  • Illegaalsed töösuhted
  • Valitsemise ja hea valitsemise mõiste ja mõõtmise võimalikkus
  • Tööelu kvaliteet
  • Klientide rahulolu
  • Tööturu paindlikkus: töö- ja pereelu ühitamine
  • Regionaalne ebavõrdsus tööturul
  • Palga reaalne ostujõud
  • Tööturu ja töösuhete paindlikkus
  • Töökeskkonna hindamine