Nii mõnelgi Eestis elaval venekeelsel inimesel on vaja kas EV kodakondsuse saamiseks või tööalaselt sooritada eesti keele tasemeeksam. Uuring analüüsibki erinevaid tasemeeksami ning keeleõppega seotud aspekte.

Alates 2006. aastast on eksaminandide arv langenud. Aastatel 2002-2005 suurenes lühiajaliselt keeleeksamile registreerunute arv. Eksamit sooritatakse eelkõige selleks, et täita ametikoha nõudeid või leida tööd, aga ka eksamitegemise kogemuse pärast või oma keeleoskusele hinnangu saamiseks.

Eksamitegijad on üldiselt eksamiga rahul. Viiendikule teevad muret eksami sooritamiseks antud aeg ning eksami teemad, mis pole 23% vastajate arvates jõukohased. Edaspidi võiks erinevaid eksamitegijaid rohkem silmas pidada ning jälgida, et teemad oleksid kõigi eksamitegijate suhtes õiglased (arvestaksid nende tausta).

Joonis: Eksaminandide eksamikogemused eksami tasemete lõikes, % (koondatud on vastusevariandid “täiesti õige” ja “pigem õige”)

tasemeeksam_rahulolu

Läbikukkumine on süvenev probleem kõigil keeletasemetel. Läbikukkumise põhjusteks peavad eksamitegijad enda ebapiisavat keeleoskust, sage läbikukkumise tegur on ka eksamil närvi minemine. Mõned ei süüdista iseennast, vaid eksami korraldajaid, arvates, et eksam on liiga raske.

Uuringust selgus, et eksamile tulijatel õige eksami taseme valikuga probleeme pole. Kõrgtaseme eksamitegijad on ulatusliku keeleõppe kogemusega. Kesktasemel on kõrgtasemest enam lühema keeleõppe kogemusega inimesi. Algtaseme inimeste kogemused on väga erinevad, oluliselt rohkem on lühiajalise kogemusega inimesi. Suur osa küsitletutest kavatseb eesti keele õppimist iseseisvalt jätkata.

Keeleõppe edasised ootused ja soovid seonduvad töö ja keeleõppe ühendamise võimaluste arendamisega. Oodatakse tasuta keelekursuseid, pikemaajalisi kursuseid, praktiseerimisvõimaluste edendamist ning mitmekesisemaid õppevahendeid.