Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on kutseõppe vorm, kus amet omandatakse tööandja juures – väljaõpe töökohal moodustab vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust. Selle eelduseks ja eeliseks on kutseõppeasutuse, õpilase ja tööandja tihe koostöö, mis tagab õppuri omandatud oskuste ja teadmiste vastavuse tööturul nõutavale. Just käärid haridussüsteemis pakutavate ja tööturul vajatavate oskuste vahel on oluliseks kitsaskohaks, mille vähendamisele on Eesti elukestva õppe strateegias 2020 planeeritud mitmeid tegevusi, sealhulgas praktikasüsteemi arendamine ja töökohapõhise õppe laiendamine.
Uuringu eesmärk oli hinnata töökohapõhise õppega kaasnevaid tulusid ja kulusid tööandjale. Täpsemalt oli uuringu eesmärk välja selgitada töökohapõhise õppe maksumus ettevõttele ning selle õppevormi rakendamisest tulenev kasu ettevõttele. Käesolev uuring on keskendunud viiele õppekavarühmale: hulgi- ja jaekaubandus, mehaanika ja metallitöö, majutamine ja toitlustamine, elektroonika ja automaatika, metsandus.
Uuringu eesmärgi saavutamiseks teostati 2017. aasta septembris ja oktoobris ulatuslik dokumendianalüüs (ülevaade töökohapõhise õppe kulu-tulu analüüsidest teistes riikides, töökohapõhise õppe korraldusest Eestis ja seotud seadusandlusest), intervjueeriti erinevate sidusrühmade esindajaid ja küsitleti töökohapõhist õpet pakkunud ettevõtteid Eestis.
Andmetest tulenevate piirangute tõttu ei ole võimalik analüüsida töökohapõhise õppe läbiviimisega seotud kulusid ja tulusid Eesti ettevõtetele keskmiselt. Küll aga annab analüüs ülevaate töökohapõhise õppega seotud kulu ja tulu allikatest ning sellest millised tegurid kujundavad töökohapõhise õppe tasuvust.
Joonis. Töökohapõhise õppe läbiviimise maksumust ja tasuvust mõjutavad peamised tegurid
Allikas: autorite koostatud
Seoses töökohapõhise õppe läbiviimise maksumuse ja tasuvuse kujunemisega ettevõtetes on analüüsi peamised järeldused:
- Eesti töökohapõhise õppe korraldusele on iseloomulik, et õpipoisid on ettevõtete töötajad juba enne õpingute algust. See mõjutab olulisel määral ka kulude kujunemist – õpipoistel ei ole vaja sisse elamise aega ning nad on juba läbinud kõigile töötajatele mõeldud koolitusi.
- Olulisemateks töökohapõhise õppega seotud kuludeks ettevõtetele on õpipoistele makstav töötasu ja nende juhendajate panustatud tööaeg (ning sellega seotud töötasud). Teised kululiigid (nt kulud töövahenditele, värbamisele, koordineerimisele ja koolitustele ning harjutuskohtade loomisele) on nende kahega võrreldes oluliselt väiksema kaaluga.
- Mõjukaimateks tulu allikateks töökohapõhises õppes peetakse õpilaste tööpanust õpingute ajal ning õpingute järel tekkivat kokkuhoidu, sest õpipoiss ei vaja täiendavat aega tööga kohanemiseks ja sisse elamiseks nagu ettevõtte väliselt palgatud töötaja.
- Töökohapõhise õppe tasuvuse analüüsimisel ei tohi alahinnata ka sellest tulenevat mitterahalist kasu. Nähakse kasu ettevõtte kuvandile potentsiaalse tööandjana, oma töötajate motiveeritusele ja produktiivsusele ning positiivseid mõjusid ettevõtte toimimisele ja konkurentsivõimele.
- Käesolevas uuringus analüüsitud näidete põhjal maksab töökohapõhine õpe ettevõtetele rohkem kui toob otsest tulu esimeste aastate jooksul. Samas hinnatakse väga kõrgeks ka sellega kaasnevat mitterahalist tulu, mistõttu hindavad ettevõtjad õpipoisiõpet pigem investeeringuks ja mitte niivõrd kuluks.