Eesti elukestva õppe strateegia 2020 (EÕS) on Eesti keskne haridusstrateegia, mis seab eesmärgiks kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ja võimetele vastavate õppimisvõimaluste loomise kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus. Strateegia koondab Eesti haridusmaastiku tähtsamaid prioriteete aastani 2020 alus- ja põhiharidusest kuni erialase hariduse ning täiskasvanute täiendõppeni. Strateegia elluviimine toimub läbi üheksa programmi ja Euroopa Liidu  Ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ja Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF).

Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel hindasid mõttekoda Praxis ja Rakendusuuringute Keskus CentAR, kuivõrd rakendatakse eesmärkide saavutamiseks sobivaid meetmeid ning kui edukad on oldud nende elluviimisel. Töö eesmärgiks oli pakkuda hinnang tehtule ja soovitused uuele, juba kavandamisel olevale jätkustrateegiale „Tark ja tegus Eesti 2035“.

Mahukas hindamine hõlmas 27 uurimisküsimust. Kogu tööst ülevaate saamiseks tutvu temaatiliste teemalehtede ja uuringuaruandega. Toome välja mõned olulisemad järeldused.

  • Strateegia visiooniloome ja rakenduskava planeerimine toimusid eraldiseisvalt. Eelarve planeerimisel kavandati riigieelarveliste ja ELi struktuurifondide vahendite kasutust eraldi, mis tõi kaasa nende erineva eesmärgistamise. Uue perioodi strateegia väljatöötamisel tuleks strateegiaprotsess kujundada terviklikult, et nii visiooniloome kui ka rakenduskava väljatöötamine ja ressursikasutuse kavandamine oleks integreeritud ja terviklik.
  • Õpetajate ja koolijuhtide täiendkoolitussüsteemi tsentraliseerimine ning osalemine muutunud õpikäsituse (MÕK) koolitustel ei ole toonud kaasa muutunud õpikäsitluse rakendamise paremaid näitajaid koolis. Koolitussüsteemi tsentraliseerimine oli õige samm, kuid selle tulemuslikkuse tõstmiseks tuleks süsteemi edasi arendada, suurendada koolimeeskondade ühise õppimise sündmustest osavõttu ning edendada üksteiselt õppimise kultuuri ja harjumust.
  • Digiõppevara kättesaadavuse ja IT-õppe laiendamisel on edasiminek märgatav, käivitatud on õpilaste ja õpetajate digioskuste mõõtmine ning koolide digiküpsuse enesehindamine. Peamised murekohad on õpetajate digioskuste arendamine ja neile haridustehnoloogilise toe pakkumine ning õpetajate ja lapsevanemate teadlikkuse suurendamine digivahendite kasutamise võimalustest. Samuti tuleb otsida viise, kuidas tehnoloogiauuenduse abil lahendada seniseid haridussüsteemi kitsaskohti (sh erivajadustega õpilaste toetamine, õppija individuaalsusega arvestamine, õppekorralduse paindlikkuse suurendamine, noorte koolitee katkestamise vähendamine jne).
  • Täiskasvanuharidussüsteem toimib suhteliselt hästi, elukestvas õppes osalemise määr on tublisti kasvanud. Tööandjatel ja inimestel endil on oluline osa koolituste valimisel ja finantseerimisel. Turutõrgete või oluliste positiivsete välismõjude puhul on õigustatud ja vajalik täiskasvanuhariduse riiklik finantseerimine. Koolitusvajadus- ja karjäärinõustamissüsteem oleks asjakohane ühitada töötukassaga, kus juba praegu hinnatakse töötute ja töökaotusohus töötajate koolitusvajadust. Riikliku finantseerimisega koolitustele „värava“ loomine puudutab eelkõige neid koolitusi, mis on suunatud tööturuga seotud oskuste arendamisele.
  • Koolivõrgu korrastamise eesmärgiks on viia koolivõrk vastavusse demograafiliste muutustega ja tagada kvaliteetse hariduse ühtlane kättesaadavus kogu Eestis.

Koolivõrgu korrastamist tuleks oluliselt kiirendada, et 2023. aastani kasutada olevad ca 230 miljonit eurot sihistatult kasutada ja ka eesmärgid seeläbi saavutada. 2017. aasta lõpuks oli kaasajastatud alla 10 000m2 koolipinda, mis on vaid 8% seatud eesmärgist. Gümnaasiumiastmega koolide arvu on vähendatud 160 koolile, mis on 63% seatud eesmärgist jõuda 100 gümnaasiumiastmega koolini. Hindamise läbiviimise ajaks oli rekonstrueeritud 6 põhikooli, mis arvestades nii meetme mahtu kui eesmärke, on alles algus. Investeerimisotsused on tehtud veel 34 põhikoolile kokku summas üle 100 miljoni euro, et 2022. aastaks kaasajastada enam kui 105 000 m2 koolipinda ja vähendada pinnakasutust ligi 95 000 m2 võrra. Tänaseks on eelarvest kasutatud alla 20% ja on oluline tagada, et investeeringud kavandatult ellu viidaks.

Põhikooli tasemel on eesmärgiks tagada kvaliteetne põhiharidus kodu lähedal. Koolivõrgu korrastamine ei ole põhihariduse kättesaadavust seni oluliselt halvendanud, koolist kaugele jääb väga vähe põhikooliealisi õpilasi. Koolide üldised tulemus- ja efektiivsusnäitajad ei ole vaadeldaval perioodil paranenud, vaid hindamisel kasutatud tulemus- ja efektiivsusnäitajate alusel veidi langenud. Seejuures ei ole reformist mõjutatud koolid statistiliselt teistest põhikoolidest oluliselt erinevad. Kuigi keskmiselt on põhikoolide tulemusnäitajad langenud, õpib 80% õpilastest koolides, mille näitajad on tõusnud.

Riigigümnaasiumide loomise eesmärk on tagada kvaliteetne gümnaasiumiharidus maakonna tasemel. Eestis tegutseb praegu 17 ning 2023. aastaks peaks olema õppetööd alustanud kokku 24 riigigümnaasiumi, vähemalt üks igas maakonnas. Seni ei ole riigigümnaasiumide loomine oluliselt suurendanud ega vähendanud maakonnakeskuse ja ääremaa vahelisi erinevusi ei põhikooli ega gümnaasiumi tasandil. Gümnaasiumihariduse kättesaadavus on marginaalselt halvenenud, gümnaasiumist kaugele jääb u 850 noort (15-19 aastat) ehk u 1.4% sellest vanusgrupist. Riigigümnaasiumid ei ole seni taganud ühtlaselt kõrgemaid kvaliteedi- ega efektiivsusnäitajaid võrreldes teiste gümnaasiumitega.

Koolivõrgu korrastamine on alles käimas, mistõttu selle loodetud tulemused pole veel käes või mõõdetavad. Riigigümnaasiumides võivad olla käivitamisraskused. Seetõttu võiks uuringut viie kuni kümne aasta pärast korrata.

Lisaks Praxise meeskonnale on töö autoriteks Mari Liis Räis, Epp Kallaste, Liisbet Aland, Sten Anspal, Janno Järve, Aileen Lang, Siiri-Lii Sandre, Marko Sõmer Raekndusuuringute Keskusest CentAR ning Jaanika Jaanits, Triin Lauri, Kristjan Piirimäe, Kaire Põder ja Liina Rajaveer.