Patsientide jaoks sõltub ravimi kättesaadavus suuresti sellest, kas ravim on soodusravimite nimekirjas ehk kas ravikindlustus hüvitab osa ravimi soetamise kulust. Seega on ravimite soodusnimekirja lisamise protsessi puhul tegemist ravimite kättesaadavuse tagamise jaoks olulise toiminguga, mille eesmärgistatusel, läbipaistvusel ja pikkusel on patsientidele reaalne mõju.
Mõttehommikul tutvustatud uuringust selgus, et tervise parandamise ja rahaliste võimaluste vahel säilib konflikt, millest viimane on alati väiksem. Ravimipoliitika osapooltel on tugevad erihuvid: patsiendid soovivad paremat ravi, tervishoiutöötajad võimalusi ravi pakkuda, ravimitootjad tooteid praegu ja tulevikus müüa ning riigid tervishoiukulusid kontrolli all hoida.
„Osapoolte huvide ühitamiseks ei ole ühte ja õiget viisi, kuid just soodusnimekirja lisamise protsess võiks olla heaks instrumendiks osapoolte eemärke arvestavate tasakaalustatud otsuste tegemisel.“ – Priit Kruus
Arvestades tulevikuarenguid ning ravimivaldkonna huvirühmade paljusust, on vajalik tegeleda sellega, et Eesti ravimite soodusnimekirja lisamise protsess täidaks hästi talle seatud eesmärke, suudaks kohaneda muutustega, ühitada erinevate osapoolte huvisid ning seeläbi parandada elanikkonna tervist ja elukvaliteeti.
Pärast uuringu tutvustamist toimus rühmaarutelu, mis keskendus tervisetehnoloogiate hindamise kasutamisele ressursside jaotamise otsuste tegemisel. Täpsemalt uuriti, kuidas osalejate arvates vastab praegune protsess teatud kriteeriumitele ning millised on Eesti võimalused kitsaskohtade lahendamiseks.
Arutelul leiti, et osapoolte sisulisem kaasamine ja kirjalikud juhised arvamuse koostamiseks oleksid rakendatavad lühiajalises perspektiivis ja suhteliselt madalate täiendavate kuludega.