Eesti maksusüsteemis on viimase aastakümne jooksul tehtud palju muudatusi, mis on mõjutanud maksukoormuse jaotust tarbijate, töötajate ja kapitaliomanike vahel. Praegu, lähenevate Riigikogu valimiste ja euroalaga liitumise eel, on õige küsida, kas Eesti maksupoliitika arengud ja eripärad on lahendanud ühiskonna probleeme või pigem tekitanud neid juurde.
Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Andres Võrk tutvustas poliitikaanalüüsi, milles kirjeldatakse senist maksukoormuse arengut ja ülesehitust, tuuakse välja sellest tulenevad peamised jaotuslikud mõjud ja probleemid ning arutletakse Eesti maksusüsteemi tulevikuvalikute üle.
Pärast Andres Võrgu sõnavõttu algas arutelu, mille esimeses osas jagati mõtteid Eesti maksusüsteemi eesmärkide üle. Sissejuhatavad ettekanded tegid Riigikogu Rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas ning Riigikogu Rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor.
Taavi Rõivas rääkis, et Eesti võrdlus Euroopaga ei pruugi olla üldse sobiv eesmärk.
“Euroopa keskmine maksusüsteem ei ole see, mille poole tahame pürgida – see ei ole koht, kuhu investeeritakse ja töökohti luuakse.”
Eiki Nestor tõi välja, et maksukoormuse puhul on vajalik arvestada võimalikku Euroopa Liidu laienemist tulevikus, EL-i toetuste kadumist ning ka vananeva rahvastiku mõjusid.
Teises aruteluvoorus mõeldi sellele, kui hästi täidab Eesti maksusüsteem eesmärke. Sissejuhatava ettekande tegi Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi juht Erik Terk, kes tutvustas Eesti Inimarengu Aruandes kirjutatud analüüsi Eesti maksusüsteemi kohta. Lisaks tõi Terk antud teema kohta välja ka peamised tugevused ja nõrkused.
Mõttehommiku viimases osas paluti laudkondadel pakkuda välja ideid, mida Eesti maksusüsteemis muuta või täiendada. Suurema toetuse said kaks mõtet: maksusoodustused haridusele ja automaks. Antud seisukohtade ning ettepanekutega saab täpsemalt tutvuda siin.
Pikemalt saab mõttehommiku kohta lugeda siin.