Liigesepõletikud on üheks näiteks probleemidest, mida iseloomustavad tõhusate uute ravivõimaluste ja olemasolevate rahaliste võimaluste konflikt tervishoiukulude raamides. Olukorda võimendab ka asjaolu, et riigi ja ühiskonna kulutusi käsitletakse eri sotsiaalkaitse süsteemi osade vahel killustatult.
Praxise tervisepoliitika programmi juht Ain Aaviksoo kutsus arutama teemal, kuidas mahutada kuluefektiivse „kiirabimeditsiini“ kõrvale ka täisväärtuslikult elatud aastaid toetav tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteem.
“Eestis on üles ehitatud väga hästi ja kuluefektiivselt toimiv meditsiiniteenistus ägedate haiguste puhuks. Enamik patsientidest aga kannatab krooniliste haiguste käes, mis ei ähvarda kohese surmaga, vaid pikka aega kulgeva elukvaliteedi halvenemisega.” – Ain Aaviksoo
Seoses ühiskonna vananemisega kasvavad nii krooniliste haiguste absoluuthulk kui ka suhteline esinemine, mistõttu vajavad rõhuasetused tervishoiusüsteemi finantseerimises põhimõttelist muutust.
Praxise tervisepoliitika analüütik Vootele Veldre tutvustas projekti raames valmiva uuringu kuluhinnanguid. Arvutuste kohaselt on autoimmuunsete liigesepõletike hind Eesti ühiskonnale 2010. aastal 27,4 miljonit eurot, millest 3/4 on seotud töövõimetusega.
Eesti Reumatoloogia Seltsi esimees dr Tõnu Peets tõdes, et kuigi liigesepõletike ravi on pärast taasiseseisvumist palju arenenud, võib antud teema kohta välja tuua siiski mitmeid kitsaskohti. Näiteks saavad tavapärasele ravile allumatu liigesepõletikuga patsiendid kulukat vajaminevat bioloogilist ravi vaid 15%.
Mõttehommikul toimusid ka rühmaarutelud, kus toodi välja ettepanekuid, mille rakendamisel on liigesepõletikega ja teiste krooniliste haigustega patsientide olukorda võimalik oluliselt parandada.
Lahendused:
- Luua varase artriidi kabinettide võrgustik;
- lisada tervishoiuteenuste loetellu patsiendi harimisega seotud teenused;
- töötada perearstidele välja juhend, kuidas toimida artriidikahtlusega patsientide puhul;
- muuta liigesepõletike haigete bioloogilise ravi alustamise ajalisi kriteeriumeid lühemaks;
- lisada reumaatiliste haiguste jälgimine perearstide kvaliteedisüsteemi;
- tagada liigesepõletikega haigetele omaosaluseta esmane taastusravi;
- tagada kroonilistele haigetele madala omaosalusega ligipääs baasravimitele kohe pärast haiguse määramist;
- suurendada Sotsiaalministeeriumi valitsemisala valdkondade ülest analüüsivõimekust.
Pikemalt saab mõttehommiku kohta lugeda siin.