Eesti oli veel mõni aasta tagasi rahvusvahelises võrdluses e-tervise esirinnas, kuid viimasel ajal on maailmas ainulaadseid e-tervise tegusid jäänud vähemaks. Siiski, tänu heale tehnilisele baastasemele ja inimeste uuendusmeelsusele, on võimalik Eesti uuesti kiirendada nende riikide hulka, kus infotehnoloogia on inimese teenistuses, tänu millele on tervishoiuteenus ohutum, mugavam, tõhusam ja kättesaadavam.
Ürituse juhatas sisse Praxise tervisepoliitika valdkonna juht Ain Aaviksoo, kes tutvustas värskelt valminud poliitikaanalüüsi, milles vaadeldakse Eesti e-tervise arengulugu maailma muutuste taustal. Ain Aaviksoo ettekannet saab vaadata siin.
Kristjan Port Tallinna Ülikoolist andis põgusa ülevaate Arengufondi IKT teemalise uuringu aruandest.
“Tekkinud on uued partnerlusvormid: kes oleks arvanud et Google’ ja haigla vahel saab olla mingi seos? Kliendi vajadused, mida mõjutavad tänapäevane inforohkus ja turunduspõhine väärtussüsteem, muutuvad pidevalt.” – Kristjan Port
Vaata ettekannet siin.
Toomas Kariis Eesti Arstide Liidust rääkis infotehnoloogia rakendamise olukorrast tervishoius. Ta tõi antud teema kohta välja nii positiivsed kui ka negatiivsed küljed ning pakkus ka ettekujutuse, kuidas ühele IT-testija rollis olevale arstile võib paista tänane tervishoiu infomaastik. Täpsemalt saab Toomas Kariisi mõtetega tutvuda siin.
Pärast ettekandeid toimusid rühmaarutelud, kus mõeldi, mida on Eesti patsientidel ja tervishoiutöötajatel infoajastu saabumisest võita. Samuti arutleti selle üle, kui hästi suudetakse Eestis infotehnoloogia võimalusi praegu kasutada.
Mõttehommiku viimases osas paluti osalejatel kirja panna patsiendile kõige olulisem puuduolev e-tervise teenus, mida võiks kohe kasutama hakata.
Peamised väljapakutud e-teenused:
- Ühtne lehekülg arsti juurde registreerumiseks;
- kogu patsienti puudutav teave kättesaadav ühes kohas;
- üle-eestiline digiregistratuur;
- võimalus näha teenuste kulu;
- patsiendi raviplaan nähtav kõikidele osapooltele.
Pikemalt saab mõttehommikuga tutvuda siin.