Lähtuvalt uuest põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest on kõigil puuetega ja eriabi vajavatel lastel õigus omandada võimetekohane haridus. Kahjuks ei ole Eestis senini täpsemalt määratletud, kes on haridusliku erivajadustega lapsed. Seetõttu ei ole ka selge, milliseid koole täpsemalt erivajadustega lastele vaja on.
Praxise tervisepoliitika analüütik Gerli Paat-Ahi tutvustas värsket poliitikaanalüüsi sanatoorsete koolide kohta. Uuringust selgus, et tavakoolid ei ole valmis õpetama meditsiiniliste erivajadustega lapsi. Sanatoorsetel koolidel on aga halb maine, nende kohta on vähe teavet ning koolid ei tööta Eestis tõhusalt.
„Eestis justkui oleksid kindla eesmärgiga ning kindlatele õpilastele suunatud sanatoorsed koolid, kuid ometi need ei toimi.“ – Gerli Paat-Ahi
Üheks suurimaks lahendamata küsimuseks on normaalse vaimse tervisega lapsed, kellel takistab tavakoolis käimist mõni kehaline haigus, nagu näiteks astma või diabeet. Kehtiva arusaama kohaselt on sellistele lastele võimalik sobilik õpikeskkond luua sanatoorses koolis.
Mõttehommikul toimusid ka rühmaarutelud, kus üritati välja selgitada, millised on erinevate osapoolte, näiteks lapsevanemate ja õpetajate ootused sanatoorsetele koolidele. Samuti arutleti sanatoorsete koolide piisavuse, maine tõstmise ning alternatiivsete võimaluste üle, kuidas meditsiinilise erivajadusega laps saaks haridust omandada. Lisaks otsisid osapooled lahendusi, kuidas viia teave koolide kohta vanemateni, arstideni ja teiste osapoolteni.
Mõttehommiku ja sellega seotud uuringuaruandega saab täpsemalt tutvuda siin.