Eestit ootavad lähema 10-20 aasta jooksul ees paratamatud muutused rahvastiku koosseisus. Selleks, et tulevikus muutustega kergemini kohaneda, on oluline arutleda erinevate lahenduste üle, kuidas maksta pensioneid, korraldada tervishoidu, mõjutada sündivust ning suunata soovitud sisserännet.

Rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit kinnitas, et väljasuremisest pole põhjust rääkida, sest praegu toimub taastumine nii majanduskriisist kui ka rahvastikuaugust. Siiski tuleb arendada jõulist rahvastikupoliitikat, et tagada normaalne rahvastiku struktuur, vanuseline koosseis, elanikkonna paiknemine ja rahva järjepidevus.

Praxise analüütik Andres Võrk esitas küsimuse: kuidas hoida eelarve tasakaalus, kuid rahastada sotsiaalvaldkonda siiski vastavalt ühiskonna tegelikele vajadustele?

“Praegu läheb valitsussektori kulutustest tervishoiule ja sotsiaalkaitsele ligikaudu 50%, mis tähendab, et peaaegu iga teise maksumaksja euro läheb nendeks vajadusteks. Aastal 2035 on eakaid 17% rohkem kui praegu ning tööealisi vaid 1,7 ühe ülalpeetava kohta.” – Andres Võrk

Tallinna Ülikooli professor Lauri Leppik kommenteeris, et riiklik pensionisüsteem ei ole kindlasti kokku kukkumas nagu ekslikult väidetakse. Selle asemel tuleb teha mõistlik otsus, kuidas jagada rahvastiku vananemise koormus eakate ja tööealiste inimeste vahel.

Arutelude käigus püüti jõuda täpsete tegevussuundadeni, millega iga valitsus, sõltumata koosseisust peaks tegelema ning millest on oodata tegelikku positiivset mõju Eesti rahvastiku olukorraga kohanemiseks lähikümnenditel. Samuti arutati, kuhu tuleks kulutada järgmise perioodi Euroopa Liidu struktuurivahendeid, et rahvastikumuutustega edukalt toime tulla.

Mõttehommiku kohta saab pikemalt lugeda siin.