Vaadates majanduskeskkonnas toimuvat ja Eesti riigieelarve väljavaateid, on Euroopa Liidu struktuurivahendid Eestis üheks peamiseks rahaliseks võimaluseks, millega järgnevatel aastatel midagi suurt korda saata. Selleks, et alates 2014. aasta jaanuarist struktuurivahendeid kasutada, tuleb tagada Eesti valmisolek, määratledes kasutamise eesmärgid ja meetmed ning valmistades ette rakendussüsteem.
Praxise juhatuse esimees Annika Uudelepp tõi oma ettekandes välja kogemused ja õppetunnid käimasoleva ELi programmperioodi kavandamisest ning jagas mõtteid uue perioodi ettevalmistamisest.
“Kuigi nii majanduslik olukord kui ka lahendamist vajavad ülesanded on võrreldes eelmise perioodiga muutunud, saab protsessi planeerimisel siiski tugineda senistele tulemustele.” – Annika Uudelepp
Rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk tutvustas uue programmperioodi planeerimise lähtekohti, tingimusi ja Eesti ootusi. Sikk rääkis, et Euroopa Komisjonis on esimesed alusdokumendid, struktuurivahendite määruste eelnõud, juba valminud ning samuti on alanud Eesti eurorahade planeerimine.
Planeerimise põhimõtted:
- Ühtne vahendite kavandamine;
- keskendumine riiklikult olulistele eesmärkidele;
- vahendite kasutamise jätkusuutlikkus pärast EL-i rahastuse lõppemist;
- vahendite kasutamise läbimõeldus;
- avatud ja tulevikku suunatud eesmärgipärane arutelu;
- koordineeritum juhtimine.
Rühmades arutleti selle üle, kuidas Eestile esmatähtsad arengusuunad haakuvad ELi ettepanekutega ning kuidas tuleb korraldada ettevalmistustööd, et jõuda 2014. aastaks partnerlusleppe ja selle rakenduskava kinnitamiseni.