Kui paljudes Euroopa riikides on võrdväärsed kõrgharidusvõimalused muutumas kõrghariduspoliitika üheks sõlmküsimuseks, siis Eestis on antud teema käsitlus veel hajus ja ühekülgne. Eestis räägitakse enamasti üliõpilaste ja nende vanemate sotsiaal-majanduslikust taustast ning selle mõjust kõrgharidusele ligipääsemisel. Samas on see vaid üks osa tervikpildist.
Praxise hariduspoliitika analüütik Eve Mägi tutvustas samateemalist poliitikaanalüüsi, mis kirjeldab mitmeid üliõpilase taustast tulenevaid erinevusi võimendavaid tendentse kõrgharidusele ligipääsul. Samuti on analüüsis võrreldud Eesti kõrgharidussüsteemi võrdväärseid võimalusi teiste Euroopa riikide sotsiaalsete näitajatega.
“Praegu ei ole kõrghariduspoliitikas selgelt määratletud, missugune tegevuskava on riigil plaanis, et ellu viia kõrgharidusstrateegias sõnastatud eesmärk. Samuti ei ole kokku lepitud, millist rolli ja väärtust näeb riik, et muuta kõrgharidusvõimalusi võrdväärsemaks sotsiaalse mobiilsuse arendamisel.” – Eve Mägi
Pärast analüüsi tutvustavat ettekannet toimusid arutelud, mille juhatasid sisse Heli Aru Haridus- ja Teadusministeeriumist ja Maris Mälzer Eesti Üliõpilaskondade Liidust.
Mõttehommiku esimeses pooles arutleti selle üle, kas ja kui oluline on võrdväärsete kõrgharidusvõimaluste küsimus Eesti jaoks. Ühe mõttena jäi kõlama, et kuigi antud teema ei ole kõrghariduses peamine, ei tähenda see seda, et küsimusele ei peaks tähelepanu pöörama.
Arutelu teises pooles jagati mõtteid võrdväärsete kõrgharidusvõimaluste edendamiseks vajalike poliitikate ning nende tulemuslikkuse üle. Samuti tehti ettepanekuid, milliseid samme on olukorra parandamiseks tulevikus oluline astuda.
Pikemalt saab mõttehommikuga tutvuda siin.