Isad ja vanemapuhkus

Uuringu eesmärgiks on välja selgitada, millistel kaalutlustel on lapsevanemad otsustanud isalapsehoolduspuhkusele jäämise kasuks, milliseid aspekte arutatakse, millised onmääravaimad asjaolud; milline on ühiskonna (tööandjate, kolleegide, lähedastejms) suhtumine ja ootused isa rolli osas; milline on meeste endi hinnangulisade roll ning milline on nende jaoks töö ja pereelu vaheline tasakaal; kassoovitud tasakaal on saavutatud ning millised on olulisemad takistused oma elukujundamisel vastavalt oma soovidele.

Uuringu raames viiakse läbi süvaintervjuud isadega ning fookusgrupi intervjuud tööandjatega.

Tulemused

Publikatsioonid:

Isad ja lapsehoolduspuhkus. Uuringuraport Käesolev uuring käsitleb väikelaste eest hoolitsemise jaotumist lapsevanemate vahel, täpsemalt isade lapsehoolduspuhkusele jäämist ja vanemahüvitise kasutamist Eestis. Uuringu peamised eesmärgid on: 1) selgitada välja tegurid, mis räägivad mehe lapsehoolduspuhkusele jäämise poolt ja vastu; 2) uurida kuidas jõutakse perekonnas kokkuleppele lapsehoolduspuhkusele jäämise osas; 3) kirjeldada lapsehoolduspuhkusel olnud meeste kodusolemise kogemusi ning sellega kaasnevaid muutusi nende elus; 4) selgitada välja tööandjate suhtumine meeste lapsehoolduspuhkusele jäämisesse ning kirjeldada nende kogemusi lapsehoolduspuhkusel olevate meestega; 5) formuleerida uuringu tulemuste põhjal soovitused isade lapsehoolduspuhkusega seotud meetmete ja poliitika kujundamiseks Uuringus lähtuti sellest, et isadus on sotsiaalne nähtus, mida ühiskonnas erinevatel tasanditel konstrueeritakse ja taastoodetakse. Et analüüsida, milline on isade kogemused ning mil viisil nemad isaksolemist ja isa rolli tajuvad, kasutatakse kvalitatiivset lähenemisviisi. Läbi viidi 20 poolstruktureeritud süvaintervjuud isadega ning kolm fookusgrupi intervjuud tööandjatega. Valitud lähenemine võimaldab mõista otsuse langetamise protsessi, kirjeldada hoiakuid, argumente ja kogemusi, kuid ei kirjelda nende levikut ja ulatust ühiskonnas. Töö teises, sissejuhatusele järgnevas osas antakse ülevaade uurimuse kontseptuaalsest raamistikust, mille järel tutvustatakse põhjalikumalt uurimuse metoodilist raamistikku. Neljas peatükk esitab uurimuse teoreetilised lähtekohad. Kirjanduse ülevaade kirjeldab traditsiooniliste soorollide mõju meeste kaasatusele laste eest hoolitsemisse, riiki isarolli loojana, isa ja ema töökoha mõju isa lapsehoolduspuhkusele jäämisele ning tööelust eemalejäämise mõjusid. Seejärel antakse põgus ülevaade Eesti seadustega loodud töö- ja pereelu ühitamist toetavatest seadustest Eestis ja sellest, kuivõrd isad neid võimalusi kasutavad. Peatükk 6 ja 7 tutvustavad uuringu tulemusi. Esmalt kirjeldatakse isadele keskendunud uuringuosa disaini ja valmit. See järel kirjeldatakse meeste kodus olemise kogemusi ning seda, kuidas sünnib meeste otsus koju jääda. Põhjalikumalt käsitletakse argumente, mida mehed lapsega kojujäämise poolt ja vastu esitavad ning antakse ülevaade sellest, milline oli meeste kogemus lastega kodus. Lõpetuseks vaadatakse, mida mehed arvavad sellest, kas ja kuidas võiks soodustada meeste lapsehoolduspuhkusele jäämist ning milline on nende hinnang vanemahüvitise skeemile. Tööandjate kogemuse ja suhtumise väljaselgitamiseks viidi läbi fookusgrupi intervjuud. Vaadatakse tööandjate kogemust lapsehoolduspuhkusele jäänud isadega ja milliseid tagajärgi toob tööandjale see, kui mehed lastega koju jäävad. Seejärel analüüsitakse tööandjate arvamust lapsehoidu reguleerivatest seadustest ja teenustest ja lõpetuseks võetakse tööandjate seisukohad kokku. Raporti 8. peatükis arutleme uuringu tulemustele ning kirjandusest tulenevatele teadmistele tuginedes selle üle, kellele ja miks isade kojujäämine kasulik või kahjulik võiks olla ning millist isadust Eesti ühiskond toetab. Raporti lõpetavad soovitused perepoliitika ja lapsehoolduspuhkuse põhimõtete kujundamiseks.

Isad ja lapsehoolduspuhkus. Uuringu lühikokkuvõte

Isad ja lapsehoolduspuhkus Eestis. Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 9/2007