Käesoleva uurimisprojekti eesmärk on hinnata vanemaealiste töötajate töövõimet ja tööhõivevõimet Eestis ning vanemaealiste olukorda tööturul. Sealjuures defineeritakse töövõimet kui indiviidi isiklike ressursside kogumit (nt haridus, tervis, motivatsioon, tööoskused) ja tööhõivevõimet kui indiviidi võimet oma töövõimet realiseerida. Viimane oleneb omakorda riigi töö- ja sotsiaalpoliitikast ning määrab tegeliku tööga hõivatuse ja vanemaealise tööjõu positsiooni tööturul.

 

Töö põhineb olemasolevatel statistilistel andmeallikatel. Uurimistöö raames analüüsiti vanusest lähtuvalt mitme erineva uuringu lähteandmeid, näiteks Eesti tööjõu uuringud, Tööelu baromeeter, Eesti Täiskasvanud Elanikkonna Terviseuuring, Elutingimuste uuring, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Fondi poolt läbiviidud küsitluse algandmed.

 

Uurimistöö kuus peatükki annavad ülevaate rahvastikuprotsessidest Eestis ning nende mõjust tööjõupakkumisele ja hõivele; vanemaealise tööjõu olukorrast tööturul nii võrdluses teiste vanuserühmadega kui ka Euroopa Liidu tööhõivestrateegia eesmärkidega; vanemaealisele tööjõule suunatud tööhõivepoliitikast; sotsiaalkaitse süsteemi mõjust antud sihtrühmale; vanemaealise tööjõu töövõimet ja nõudlust mõjutavatest teguritest ning rahvusvahelistest soovitustest vanemaealisele tööjõule suunatud hõivepoliitika osas. Töös on esitatud ka soovitused, mis aitaksid parandada vanemaealise tööjõu olukorda Eestis.